Netis levivad arvepettused ja õngitsuskirjad
Riigi infosüsteemi ameti (RIA) viimane ülevaade Eesti küberruumi kohta osutab, et petised on aina nutikamad, katsudes ikka ja jälle õnne õngitsuskirjadega.
RIA küberturvalisuse teenistuse juhi Lauri Aasmanni sõnutsi nähti mõne aja eest Eestis uut tüüpi arvepettust, kus kelmid said infot riigihangete registrist ja esinesid hanke võitnud firmana, saades nii üle 10 000 euro.
“Arveid makstes tuleb olla järjest tähelepanelikum, sest kurjategijad võivad olla pettuse elluviimiseks väga hästi valmistunud. Nemad teevad kodutöö ära, nüüd peavad ettevõtted ja asutused sama tegema. Ideaalis ei peaks me muidugi kurjategijatega sammu pidama, vaid neist paar sammu ees olema,” sõnastas Aasmann õppimiskoha.
Juunis käis üle Eesti õngitsuskirjade laine, mis püüdis selges eesti keeles meelitada jagama oma konto andmeid võõrastele lehekülgedele. Õngitsuskirjade teema oli enamasti küll ingliskeelne Re: Invoice, kuid kirja sisus kasutati juba Eesti asutuste ja ettevõtete sümboolikat.
Taas oli Eestis näha ka SEBi nime ärakasutavaid õngitsuskampaaniaid, mille eesmärk oli varastada pangakontodelt raha. Kirjade teemaridades kasutati tavapäraseid meelitamisvõtteid, et panna inimesi tundma uudishimu, kas keegi on tõepoolest tagasimakse teinud või on neile laekunud ootamatu pangaülekanne.