Sisukord
Paberleht
Paberleht

Maikuu külmad on kaugrändurite pesitsusele jälje jätnud

2 min lugemist
Eluslooduse osakonna spetsialist Jaak Tammekänd on Pulgojal regulaarseid linnuvaatlusi teinud viimased 17 aastat, FOTO: Karl Adami

Juuli teises pooles seadis keskkonnaagentuur Häädemeeste valda Pulgojale üles rändelindude vaatluspunkti. Augusti lõpuni uuritakse seal roostikuliikide rännet ja seiratakse nende arvukust.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kõige tavalisemad külalised, keda võrkudest rõngastamiseks või siis statistika tarvis registreeritakse, on eri liiki roolinnud: kõrkja- ja tiigi-roolind, salu-lehelind, rootsiitsitaja, põõsa- ja lehelinnud, roohabekad. Haruldasematest liikidest on agentuuri teatel seirejaamas rõnga jalga saanud padu-roolinnud. Neid on jaama 41-aastase ajaloo vältel rõngastatud 30 isendit. Tegemist on sellise linnuliigiga, kelle pesitsemine Eestis vajab veel tõestamist.

Agentuuri eluslooduse osakonna spetsialist Jaak Tammekänd, kes Pulgojal regulaarseid linnuvaatlusi teinud viimased 17 aastat, nimetas teise haruldusena väike-käosulast, keda ta on ise selle aja jooksul vaid kolmel korral rõngastanud. Põnevamatest liikidest on ta kätte saanud veel näiteks vöötkaku, soorätsu ja hüübi.

06.08.2020 08.08.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto