Maikuu külmad on kaugrändurite pesitsusele jälje jätnud

Eluslooduse osakonna spetsialist Jaak Tammekänd on Pulgojal regulaarseid linnuvaatlusi teinud viimased 17 aastat, Foto: Karl Adami

Juuli teises pooles seadis keskkonnaagentuur Häädemeeste valda Pulgojale üles rändelindude vaatluspunkti. Augusti lõpuni uuritakse seal roostikuliikide rännet ja seiratakse nende arvukust.

Kõige tavalisemad külalised, keda võrkudest rõngastamiseks või siis statistika tarvis registreeritakse, on eri liiki roolinnud: kõrkja- ja tiigi-roolind, salu-lehelind, rootsiitsitaja, põõsa- ja lehelinnud, roohabekad. Haruldasematest liikidest on agentuuri teatel seirejaamas rõnga jalga saanud padu-roolinnud. Neid on jaama 41-aastase ajaloo vältel rõngastatud 30 isendit. Tegemist on sellise linnuliigiga, kelle pesitsemine Eestis vajab veel tõestamist.

Agentuuri eluslooduse osakonna spetsialist Jaak Tammekänd, kes Pulgojal regulaarseid linnuvaatlusi teinud viimased 17 aastat, nimetas teise haruldusena väike-käosulast, keda ta on ise selle aja jooksul vaid kolmel korral rõngastanud. Põnevamatest liikidest on ta kätte saanud veel näiteks vöötkaku, soorätsu ja hüübi.