Galerii: nutivabalt lõõskava päikese all: Kihnus lõppes eriline pillilaager

Augusti teine nädal on nii mõnelgi Kihnu lapsel broneeritud: just siis toimub sealses Metsamaa pärimustalus pillilaager. Selleks nädalaks võtavad saarele ette retke mandrikihnlased ja teised pilliõppest huvitatud huvilised, kogenud õpetajad ja lapsevanemadki. Ühisel jõul hoitakse elus Kihnu kultuuri ja pillimängu. Samuti võib öelda, et tegemist on taaskohtumisega: talu õuel trehvavad aastatega omamoodi pereks kasvanud mudilased ja vanemad. 

Esmaspäevast reedeni vältav laager toimus tänavu 13. korda. Tegijad tõdesid, et viimaks on jõutud viimistletud lahenduseni: rahul on juhendajad, korraldaja ja sestap osalejadki.

Ettevõtmist korraldava SA Kihnu Kultuuriruumi juhataja Marju Vesik oskas lõppkontserdi eel avaldada vaid heameelt. “Mu süda ja hing on rahul,” rõõmustas Vesik. “Kõik on korras, toimetatud ja tehtud. Mul pole mingit muret. Ma ei pea siin hommikust õhtuni olema: selleks on inimesed olemas. Üks asi on õpetajad, teine asi kasvatajad.” Laagri projektijuhina tunnistas ta, et aastatega on korraldus paika loksunud. Kui õpetajad ütlevad laagri lõpus, et päevad läksid üle ootuste hästi, tähendab see, et ettevõtmine toimib. Nii on muudetud tundide pikkust, osalejate arvu ja kohanetud ajastugagi: juba teist aastat tehti laager nutivabana. Viiuliõpetaja Jaanus Põlder naljatas, et kuigi õhtuti lubati mudilastel-noortel vidinad kogumiskastist taas enda taskusse pista, siis pea pooled laagrilistest olid mobiili sootuks unustanud. “Ei tulnud keegi järele. Alguses olid võõrutusnähud, aga pärast juba loobuti,” märkis Põlder.