Kaks Marti päästavad Pulli külas lehma

Briti mustas komöödias “Lüpstud” lööb absurdse tegelasena kaasa haige lehm. Foto: Tiina Alver

Igal inimesel on unistus. See võib olla suur, nagu näiteks reis Hispaaniasse või magistrikraad. Samuti väike ja lühiajaline nagu lemmikjäätise limpsimine pärast pikka tööpäeva või kodu koristamine, mida mitu nädalat edasi on lükatud. Millegi poole liikumine, missioon ja endale seatud eesmärk panevad inimese tegutsema. Muidu istuks me käsipõsakil ja vaataks tühjusse, mõtiskledes, kus on õnn.

Eesti noorsooteatri (NUKU teatri uus nimi 1. augustist) näitlejale Mart Müürisepale tuli õnn oma erilisel kujul õuele: ta leidis haige lehma. Seda ajal, mil elust oli kadunud värv. Päeval, mil sõber ja kolleeg Mart Toome ei teinud temast välja. Just siis, kui ta vajas midagi, mis ta hommikul voodist püsti ajaks. Või kedagi, kes ta õigele teele juhataks.

Briti must komöödia “Lüpstud” on inimese identiteedi otsinguil põhinev tükk. Müürisepa ja Tallinna linnateatri, Pärnu-Jaagupist pärit näitleja Mart Toome kehastuvad selle eesti keelde tõlgitud variandis tegelasteks, kes peavad õnne nimel pingutama. Toomele ei tule töö lihtsasti, sest humanitaarteaduste bakalaureusekraad on tühine. Tarvis on ametiinimesi tootmisse. Taskus on kopikad ja unistus hoiab meeleheitlikult kinni viimasest lootusekübemest. Ehk on homme parem päev?

Müürisepp kükitab lehma kõrval teda paitades ja muretsedes, sest loom ei liiguta. Üleöö saab lehma päästmisest mehe tähtsaim ülesanne. See annab talle eesmärgi: üle pika aja tunneb ta end kasulikuna.

Mängitav tükk küsib: kus on piir? Millal peab inimene alla andma ja leppima: haige lehma kannatused lõpetama ja ettejuhtuva tööotsa vastu võtma?