Ekspert: Eesti ettevõtteid kasvatavad välistalendid

Riigikogu ei toetanud välistööjõu töölubade 31. detsembrini 2020 pikendamise eelnõu, mille eesmärk oli hoida Eestis töötavat välistööjõudu, kes aitab meil täita tööturul lünki, mida me Eesti elanike arvelt teha ei saa. Foto: Elmo Riig

Viiendik Eesti iduettevõtete töötajatest ja kolmandik asutajatest on välismaalased ehk välistalentide rolli meie idusektori arengus ega edus ei saa eirata ega alahinnata. Kuigi iduettevõtjate sõnutsi ei ole värbamisel päritolu määrav, tunnistatakse, et Eesti tööturul napib tippspetsialiste nii äriarenduse, tehnoloogia loomise kui müügi ja globaalse turundamise tarvis

Välistalendid panustavad Eesti iduettevõtete kasvu ja kindlasti laiemaltki iduettevõtluse ökosüsteemi arengusse, tuues siia kogemusi, kontakte, rahvusvahelist haaret ja mitmekesist maailmavaadet. Startup Estoniale on tähtis, et Eesti oleks talentidele avatud ja atraktiivne riik ja meie kohalikud ettevõtted oleksid üleilmsel tööjõuturul konkurentsivõimelised, kui nad pole endale Eestist töötajaid leidnud.

Startup-viisa programmi loomisest 2017. aastal on Eestisse tööle asunud 2515 inimest, nendest 620 olid idufirmade asutajad, kes on siin asutanud 207 ettevõtet. Ainuüksi möödunud aastal tõid kohalikud iduettevõtted selle viisa abiga Eestisse 928 töötajat ja meie riiki on tulnud 219 asutajat, kes on siin loonud 40 idufirmat. Viisat kasutanud iduettevõtted maksid riigile 2019. aastal 1,6 miljonit eurot tööjõumakse ja kasvatasid käibe 17,5 miljonini.

Praegune diskussioon, kas Eestile on vaja välistöötajaid, tekitab muret. Riigikogu ei toetanud välistööjõu töölubade 31. detsembrini 2020 pikendamise eelnõu, mille eesmärk oli hoida Eestis töötavat välistööjõudu, kes aitab meil täita tööturul lünki, mida me Eesti elanike arvelt teha ei saa. Arutelus keskendutakse eelkõige põllumajanduse hooajatöölistele, kuid unustatakse, et välistöötajate abil saame kaetud sellegi kompetentsi, mida Eesti turul napib.