Head õpitulemused võivad olla õnnetuski. Kui lõputunnistuselt vaatavad vastu viied, peaks noor minema ülikooli, õppima geenitehnoloogiat, juurat või majandust. Midagi prestiižset, mis tagab, et leib on kogu aeg laual ja arved makstud. Kui vastse koolilõpetaja kirg on hoopis muusika või kunst, kantakse ta läbikukkunute nimistusse. Sellised noored istuvad aial, mille ühel pool virvendab unistus loomingulisest tulevikust, teisel vanemate arvamus ja väline surve.
Tellijale
30 noort veedavad kümme päeva Varemurru loomeidüllis
Sellist kogemust jagas Türgist pärit Bertan Can, kes pärast üht ülikooliaastat otsustas, et lennukite ehitamine ei tee teda õnnelikuks. “Kahjuks olin ma edukas õpilane, mistap mu pere tõukas mind kogu aeg tagant. Andsin järele, teades, et see amet tooks raha sisse, kuid ma ei tundnud, et elan oma elu,” oli noormees avameelne. Ta otsustas, et talle piisab vähesest, kui saab teha seda, mis paneb silmad särama – muusikat. Just see on läinud nädalal Varemurrus alanud Erasmuse muusikalise noorteprojekti “Let our hearts make a beat (laseme oma südamel luua rütmi, L. V.)” kandev mõte. Kuidas jääda endale ja kirele kindlaks ning teatud mõttes pea ees vettegi hüpata, et värsiread ei jääks sahtlisse ja meloodiad ei kajaks peas igavesti?