Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/03/17/2899954t1h185e.jpg)
/nginx/o/2012/01/17/915552t1h3817.jpg)
Pärnu keskraamatukogu esimese korruse galeriis on üleval väljapanek “Kirgas, kerge ja karge nagu vesi. Soome nüüdisproosa”.
Soomes ilmub igal aastal umbes 600 algupärast ilukirjandusteost: proosat, luulet, näidendeid, laste- ja noorsooraamatuid. Näitusele on välja valitud 15 Soome autorit, kes kõik on üle lahe kirjandusmaastikul leidnud oma niši.
Ülevaadet tehes lähtuti kirjanikest, kelle teoseid on juba eesti keelde tõlgitud, sekka paar kõrgetasemelist Eestis veel tundmatut autorit.
Kõik näitusel esindatud kirjanikud on Soome kirjanduse tipud, tunnustatud nii kodu- kui välismaal. Üheks tunnustamise kriteeriumeist võib pidada Soome hinnatuimat, kuigi palju vaidlusi tekitavat iga-aastast Finlandia kirjandusauhinda. Ainuüksi Finlandia nominentide hulka valimine tõstab teose enim müüdud raamatute hulka.
Igal aastal ilmub eesti keeles keskmiselt 20 uut põhjanaabrite raamatut. Eesti kirjastused avaldavad meelsasti Soome kirjanduse klassikuid ja nende uusi tõlkeid. Enim tõlgitud on endiselt Soome rahvuseepos „Kalevala“, mis on ilmunud üle 60 keeles.
Eesti keelde on kõige rohkem tõlgitud suurmeister Mika Waltari teoseid: kokku 30. Nüüdiskirjandusest eestindatakse märkimisväärselt palju detektiivromaane, see räägib ühelt poolt piiri hägunemisest ajaviite- ja kvaliteetkirjanduse vahel, teisalt Põhjamaade krimikirjanduse üldisest tõusulainest ja tuntusest.
Eesti kirjastajad avaldavad julgesti Soome kirjandusmaastikul debüteerijaidki, kelle tähelend loodetavasti pikalt kestab.
Ent nii mõnigi kirjanduslik aare jääb tõlkimata või ei leia lugeja just temale sobivat raamatut raamatukogu või kaupluse riiulitelt üles. Soome instituut aitab edendada soomekeelse kirjanduse tuntust, korraldades kohtumisi kirjanikega ja pakkudes tõlkijatele erialast koolitust. Instituudi Tartu osakonnas tegutsevas raamatukogus antakse nõu ja soovitusi.
Samasugust funktsiooni tahab täita Pärnu keskraamatukogu uus rändnäitus. Väljapaneku koostamisel aitasid Soome instituuti Alfred Kordelini sihtasutus, Merja Aho (Soome kirjanduse teabekeskus FILI), kirjastused Diktaattori, Eesti Päevaleht, Eesti Raamat, Hotger, Koolibri, Loomingu Raamatukogu, Olion, Otava, Pegasus, Skarabeus, Söderströms, Tammi, TEA, Teos, Tänapäev, Varrak ja WSOY.
Näitust saab vaadata 30. jaanuarini.