Tänavusel Eesti filmi- ja teleauhindade (EFTA) jagamisel valati suurfilmi “Tõe ja õiguse” kõrval tunnustusega üle Pärnust sirgunud noored filmitegijad.
Pärnakaid tabas Eesti filmi- ja teleauhindade galal tunnustustulv
Parimaks dokumentaalfilmiks valis žürii Marta Pulga “Aasta täis draamat” ja parimaks lühifilmiks Oskar Lehemaa linateose “Karv”, mille ainsat peategelast kehastab Sten Karpov.
Lehemaa nimetati ühtlasi parimaks monteerijaks (“Vanamehe film”) ning ta oli (koos Mikk Mägiga) nomineeritud veel parima animafilmi ja parima stsenaristi kategoorias (“Vanamehe film”). Parima režissööri kategoorias pakkusid Lehemaa ja Pulk kahekesi konkurentsi Tanel Toomile.
Parimaks meesfilminäitlejaks valiti Priit Loog Pärnu Endla teatrist Andrese rolli eest Toomi suurfilmis “Tõde ja õigus”, mis ühtlasi kuulutati aasta parimaks mängufilmiks ning noppis parima režissööri ja stsenaristi (Toom), kostüümikunstniku (Kristiina Ago) ja naisnäitleja (Ester Kuntu) tiitli.
Loogi võitu põhjendas žürii nii: tervikliku rolli loomine, karakteri arendus ja muutus läbi filmi – on raske ülesanne mängida introvertset karakterit. Loogi enda suurimad tänusõnad läksid Toomile: “Tänan, et sa usaldasid mind, toetasid ja olid igal hetkel olemas!”
Viljandis üles kasvanud, aga nüüd juba aastaid Endla teatris näitlejana töötav Loog tõi Alexela kontserdimaja laval auhinda vastu võttes esile humoorika paradoksi: “Kui ma olin väikene poiss, oli minu elus selline periood – mis ilmselt on ka paljudel teistel olnud –, mil sa ei ole rahul nimega, mille vanemad on sulle pannud. Soovisin endale nimeks Andrest. Ja vaat kus siis elu nüüd keerutas mulle selle rolli: saingi proovida, kuidas on olla Andres.”
Kõik silmaga nähtavad auhinnad mahuvad mul kenasti ühe riiuli peale ära.
Priit Loog
Loog on eesti kirjanduse ühe olulisema tegelase elutruu kujutamise eest saanud juba hulganisti tunnustust, sealhulgas Pärnumaa kultuuripärli tiitli, Pärnu linna kultuuri aasta loomingupreemia kui ka linna teenetemärgi teenete eest näite- ja filmikunstis. EFTA galal pihku pistetud parima meesnäitleja trofeed kaaludes pakkus ta, et see on neist füüsiliselt kõige raskem ja suurem, ent kodumaakonna kultuuripärli autasu ei jää sellele kuigivõrd alla. Toom on presidendilt teenetemärgi saanud, tema veel mitte.
“Kõrvalt vaadates võib tunduda, et neid auhindu muudkui tuli. Tegelikult ei ole see asi üldse nii hull. On tulnud mõni väga tore tunnustus ja tihedamini kui muidu, aga kõik silmaga nähtavad auhinnad mahuvad mul kenasti ühe riiuli peale ära,” muheles Pärnu teatri näitleja.
Loog tõdes, et ei läinud galale suurte ootustega, sest pidas sama suureks võimalust, et parimaks meesfilminäitlejaks võidakse pärjata Pearuna samuti imelise rollisoorituse teinud Priit Võigemast. “Imetlen tema enesekindlust, orgaanilisust ja niivõrd elulisust, tugevat tunnetust seoses ta oma rolliga. Kuna ma ei ole ju saanud teatrist väljas väga palju teha, oli kogu see asi mulle seda värskendavam: olla teises koosluses, teha hoopis teiste inimestega filmi, näitlejatega, kellega ma ei ole kunagi kokku puutunud, olgu see Priit Võigemast, Ester Kuntu, Maiken Pius või kes iganes. See kõik oli nii õpetlik ja huvitav,” avaldas ta.
Aasta parimaks sarjanäitlejaks pärjati Pärnumaa juurtega näitleja Tambet Tuisk (“Reetur”) ja nominentide hulka jõudis veel terve hulk pärnakaid. Lehemaa ja Pulk on mõlemad Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi sama lennu vilistlased, kellega ilmutame pikema intervjuu tuleval nädalal Pärnu Postimehes.