Norman Talson: Vabatahtlikele maja, millest nad midagi ei tea

Pärnu lahe merepääste selts kuulis Lootsi 10 arendatavast hoonest ­esimest korda kinnistu naabritelt. ­Vabatahtiku merepäästja Norman Talsoni meelest on huvitav, et isegi Pärnu linnavalitsus ei pidanud nende kaasamist vajalikuks. Foto: Lilli Tölp

Hiljaaegu pakkus leheveergudel taas kõneainet teema, mis puudutab Pärnus üht väikest maalappi – Lootsi 10 kinnistut. Praegu on kõne all sinna “vabatahtlike päästjate maja” ehitamine, mis iseenesest on väga üllas mõte ning mis kinnistu ajalugu ja kasutusotstarvet arvesse võttes järgiks traditsioone.

Eesti Vabariigi algusajal asus selles kohas vesilennukite sadam ja maa peal nende teenindushoone. Sealt edasi nõukogude okupatsiooni ajal 1956. aastal rajati Lootsi 10 kinnistule ALMAVÜ (armee, lennuväe ja merelaevastiku abistamise vabatahtlik ühing) vetelpäästejaam. Eesti taasiseseisvudes kanti kinnisvara siseministeeriumi omandisse, kuna vabatahtlik vetelpääste sai päästeameti haldusalaks.

Iseseisvunud noore riigi esimese kümnendi lõpuks tulid aga esimesed poliitilised kokkuhoiumeetmed ja vetelpääste hakkas suunduma erasektorisse (turvaettevõtted). Seega jäi hoonestus Pärnu jõe kaldal tühjaks. Kuna tegu oli siiski riigi kinnisvaraga, sai ­piirivalve tarbeks koostatud uus planeering ja korraldati ka arhitektuurikonkurss, mis päädis võidutööga.