:format(webp)/nginx/o/2020/09/09/13334572t1hf0a0.jpg)
Igal sügisel pärast turistide lahkumist jõuavad pärnakad tõdemuseni, et kesklinn on justkui välja surnud. Et siin polegi elu ja linnatänavatel näeb vaid üksikut tõttavat linlast, kes ei tõsta pilkugi, et ümbritsevat silmitseda.
Õigupoolest polegi ju midagi ega kedagi vaadata. On vaid vaikelu ja nii kevadeni välja, kuni taas lillekastid tänavale taritakse ja esimestest päikesekiirtest rõõmu tundvate noorte kilked ja jutuvada kõrvu kostavad.