Haridusteadlane: Distantsõpe ei sobi igale koolilapsele

Koolid on saanud ristsed e-õppe laiaulatuslikul kasutamisel, praegu nad üldistavad kogemusi ja kavandavad uusi jõukohaseid samme, kirjutab haridusteadlane Ene-Mall Vernik-Tuubel. FOTO: Shutterstock

Kui enamik Eesti lapsi saab distantsõppega hästi hakkama, leidub palju neid, kellel on enesejuhitud õppimisega toimetulekul suuri raskusi.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Gümnaasiumis tuli ette probleeme plagiaadi ja mahakirjutamisega. Zoomi tundides üritati õpetajale “kotti pähe tõmmata: logiti tundi sisse, kaamera ja mikrofon välja ja lasti jalga”. Küpse isiksuse käitumine – mida gümnaasiumiõpilaselt juba ootaks – see küll pole. Aga oli ka positiivsemaid ilminguid.

Õpetajate hinnangul tuli 35 protsenti õpilastest distantsõppega toime väga hästi või hästi: noored kohanesid kiiresti, kuigi alguses oli raske; osa vajas lisasuunamist, -juhendamist, detailsemaid selgitusi. Hätta jäid need, kel tavaõppeski oli raskusi ülesannete iseseisva lahendamise ja enesejuhtimisega. Ilmnes mõningast motivatsioonipuudust: kui tuli pingutada, kiputi käega lööma. Neid vajakajäämisi suutsid õpilased siiski ületada ja õpingutega hästi toime tulla.

10.09.2020 12.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto