Lugejakiri: Muutustega kohanemine kui ellujäämise põhioskus

Pilt on illustreeriv. "Ostes oli maja ilus. Puhas ja vaibad maas. Ma ei saanud arugi, et tegelikult meenutab see veidi kaardimaja," kirjutab Kersti Peterson oma loos. Foto: Ain Liiva

Viis aastat tagasi jõudis mul kätte keskeakriis. Mulle meeldib seda olukorda niiviisi nimetada, kõlab justkui peenemalt kui see, et peigmees jättis maha, raha sai otsa ja poeg ei tahtnud koolis käia.

Ostsin maja ja kolisin pealinna lähedalt peenest eurokorterist maale elama. Olin ennegi päris oma majast unistanud.

Minu kodu on ahjuküttega. Teadsin küll, kuidas ahju köetakse, aga selgus, et hulga etem on, kui enne tule süütamist siiber lahti teha. Ja mul on oma aiamaa. Arvasin, et olen ka õige eestlane ja kasvatan ise porgandid, peedid, kartulid. Sibulad kastsin üle – läksid mädanema. Kurgid said vist mõnikord liiga külma vett, aga kokkuvõttes tegin enda kasvatatud köögiviljadest supi.