20 aastat kahe silla jooksu: suletud väravast koroonani

Märt Pilme
, reporter
Copy
Kahe Silla klubi järgmine üritus ehk oktoobrikuine rannajookski tuleb veebi vahendusel. Tuleva aasta mõõduvõttude ettevalmistust alustatakse lootuses, et füüsilised sündmused siiski toimuvad. Virtuaalsed jäävad nende kõrvale tiksuma niikuinii.
Kahe Silla klubi järgmine üritus ehk oktoobrikuine rannajookski tuleb veebi vahendusel. Tuleva aasta mõõduvõttude ettevalmistust alustatakse lootuses, et füüsilised sündmused siiski toimuvad. Virtuaalsed jäävad nende kõrvale tiksuma niikuinii. Foto: Madis Sinivee

Aasta 2001. Jüri Jaansoni nimelise kahe silla jooksu avaüritus. 234 spordisõpra, kellest pool Pärnu üksik-jalaväepataljoni ajateenijad, võtavad ette teekonna sillast sillani. Alguse saab tore traditsioon, millest nüüdseks kasvanud Pärnumaa suurim spordiüritus.

“Ajateenijad saadeti kohustuslikus korras meile jooksma,” keris nüüdne ürituse peakorraldaja ja toonane vabatahtlik Vahur Mäe muheldes ajaratast tagasi. “Päris tõsiselt käis arutelu selle üle, et sõdurid ei tohiks sillal sammu joosta, kuna võib tekkida resonants, mis paneb silla sambad kõikuma ja võib kurvalt lõppeda. Meestele anti käsk, et võtke vabalt!”

Samal aastal oli Jaanson võtnud südameasjaks sõudetreener Matti Killingu ammuse idee teha Pärnu jõe äärde valgustatud rada, kus saaks joosta ja rattaga sõita. Aasta-aastalt ja lõigu kaupa saigi see teoks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles