Liina Pille-Põlluäär: Miks tahetakse võtta võimalus?

Pärnu täiskasvanute gümnaasiumi toetuseks korraldatud meeleavaldus linnavalitsuse juures. Foto: Urmas Luik

Olen minagi üks nendest ­noortest, kes ei tahtnud gümnaasiumis käia siis, kui seda tegema pidin.

Ei meeldinud mulle koolis käia ega õppida. Tahtsin päris elu, tahtsin tööle. Paar korda alustasin õpinguid Pärnu täiskasvanute gümnaasiumis (PTG), aga seda pigem teiste sunnil ja nii need katki jäid.

Aastad läksid, tuli pere ja lapsed. Selgus, et kolme väikse lapse kõrvalt tööl käia on kohati keeruline, kuna mudilased on tihti haiged. Pärast mitmekuist haiguste maratoni eelmise aasta algul ei olnud ma enam kindel, kas soovin jätkata tööd samas firmas. Elukaaslane käis välja variandi minna tagasi kooli. Rohkem ta seda teemat ei torkinud. Pärast paari nädalat teatasin talle aga ise, et lähengi kooli.