Andres Tölp: Kord ja kaos ÖÖvalgel

Pärnu Vanalinna põhikooli ees esines Pastacas. Foto: Aiki Järviste

Ruttan Pärnu kontserdimajast kolledži ette, kus algavad ­valgusfestivali ÖÖvalgel õhtu viimased etendused.

Valgusetendusele “Bella Luce” kõndides teretan Mick Pedajat, aga pikemaks jutuks pole aega, kuna etendus algab minuti pärast. Kohapeal taipan, miks Mick kui teose originaalmuusika looja seal ringi uitab. Juhus ­pole seegi, et Micku naine Angeelika on teosele loonud koreograafia. Rõõm on näha tehnilises brigaadis vanu koolivendi ja endisi kolleege Endla teatrist ning üllatusena ei tule mulle ka taas­kohtumine Taavi “Miisu” Varmiga, kes on üks Eesti parimaid videomapping’u-artiste (videomapping on tehnoloogia, mis kuvab majadele ja suurtele objektidele valgusinstallatsioone, toim).

Teos ise jutustas loo väikesest tüdrukust ja tema soovidest, rõõmudest ja robotsõbrast. Tore oli näha, kuidas loo sisse olid lõigatud kaadrid Fred Jüssi filmist “Olemise ilu” ning kuidas metsade liigraie teemat oli metafoorina kasutatud muinasjutumetsa hävitamiseks. Ilus!