VIDEO JA PILDID Ametnike tõrksus piirab ratastoolis vanaproua võimalust iseseisvalt liikuda

Copy
Tali ei jõua omal jalal liikuda.
Tali ei jõua omal jalal liikuda. Foto: Mailiis Ollino

Seljametsa külas elab ratastoolis vanaproua Elle-Mai Tali, kes perearstikeskusesse ja poodi pääsemiseks peab ületama Seljametsa tee ja Pärnu–Tori maantee silla. Proua ei pääse kodust ise peretohtrile, kuna sildadel on elektrilise ratastooliga sõita väga ohtlik ja teinekord pea võimatu.

Autojuhiteenus, mille vald on abivajajale võimaldanud, käib Talile aga üle jõu. Sõite on palju.

Pärnumaa ühistranspordikeskuse (PÜTK) juhataja Andrus Kärpuki ütlust mööda maksab Paikusel sotsiaaltransporti kasutada sooviv klient ühe sõidusuuna eest tavapäeval kümme ja puhkepäeval 15 eurot, soodustusõigusega aga vastavalt kaks ja kolm eurot. Soodustusõiguse annab kliendile omavalitsus.

Talil on küll soodustus, kuid seegi ei kehti alati. “Viimane kord ei arvestatud soodustust,” nentis pensionär, kes ei teadnud põhjust. Tal tuleb aga tihti poodi ja arstile sõita: küll on vaja teha vereülekandeid, käia rehabilitatsioonis, vaatlustel. Nii kulub ainuüksi tavalise nädala jooksul 28 eurot, vahel on sõite aga rohkemgi. Kuu peale võivad transpordile kuluvad summad küündida seega üle 100 euro.

“Kui sõitja ei saanud hakkama kohaliku omavalitsusega suheldes, siis võime ise selle initsiatiivi võtta ja neile öelda, et probleem on selline, kas saame leida lahenduse,” pakkus Kärpuk. 

Sotsiaaltransport Pärnus

Juunis sai Pärnumaa ühistranspordi keskus kuue invabussi võrra rikkamaks.
Juunis sai Pärnumaa ühistranspordi keskus kuue invabussi võrra rikkamaks. Foto: Urmas Luik/Parnu Postimees

1. juunist pakub Pärnus sotsiaaltransporti PÜTK;

peagi on invabussides võimalik maksta nii sularaha, panga-, ühiskaardi, sotsiaaltranspordi raha kui arvega;

hinnasoodustusi saab taotleda kohaliku omavalitsuse kaudu;

sotsiaalteenust võib tellida esmaspäevast reedeni telefonil 442 5769 või 5880 0893;

täpse tsoonipõhise hinnakirja leiab keskuse kodulehelt www.pytk.ee/sotsiaaltransport.

Tali ise veereks asjaajamistele meeleldi elektrilise ratastooliga, kui sildade seisukord seda lubaks. Proua oli nõus sõitma esimese (Seljametsa tee) sillani ja näitama mulle ja fotograafile, kui keeruline ja ohtlik on sillal ratastooliga liikuda.

Tõepoolest, tee kalle on järsk. Kõnniteele pikendatud piirdeid pole vanal sillal samuti.

Vihmasaju või jää korral võib seal kõndijagi kraavi libiseda, kuna maapind on vajunud. Veel enam, betoonsild on konarlik ja kui raskuskese tooli tagaratastele langeb, tõusevad esimesed õhku ja liiklusvahend ei ole juhitav. Sama juhtub kaldest üles sõites: aparaat jääb kinni, kuna tagumised toestusrattad on maast vaid paari sentimeetri kõrgusel, esimesed tulevad aga maast lahti. “Hirm tuleb iga kord, kui siit sõidan,” tõdes Tali, pisar silmis. 

Elektrilise ratastooli toestusrattad on maast vaid paari sentimeetri kõrgusel.
Elektrilise ratastooli toestusrattad on maast vaid paari sentimeetri kõrgusel. Foto: Mailiis Ollino

Püüdsin prouat lükata, kuid ratas oli raske ega liikunud kergesti. Alles siis, kui Tali suurema käigu sisse lükkas, saime nukist üle. Üksi jääkski ta üritama või hullemal juhul vajuks tooliga selili. 

Abivajaja ütlust mööda pole vallaametnikud tema murest hoolinud. Küll olla talle nähvatud, et ostku uus ja suuremate ratastega tool või mure pole nende asi. Pensionär rõhutas, et ei soovi kellegi peale kaevata, kuid ei oska enam kuhugi pöörduda. 

Hirm tuleb sisse iga kord, kui siit sõidan.

Elle-Mai Tali

Samal ajal kui fotograafiga sillal askeldasime, ilmus meie kõrvale Pärnu linna järelevalveinsener-menetleja Arvid Arroval, kes mööda sõites meid märkas ja otsustas kontrollida, kas vajame abi. Näinud, et tuleme kolmekesi kenasti toime, selgitas ta vanaproua muret. Linnaametnik väitis veendunult, et tee kalle on täpselt 12 kraadi ja Tali ei tohiks elektrilise ratastooliga üldse koduaiast välja liikuda, kuna tal on nägemispuue. Kui küsisime, kust selline info pärineb, vastas Arroval, et tema ei tea probleemist rohkemat.

Pärnu linnavalitsuse Paikuse piirkonna sotsiaalkonsultant Sirli Sabiin ei olnud jutukam ja tõdes, et on probleemist teadlik, kuid ei oska transporditeenust ega sildade olukorda kommenteerida ega hinnata. Uurinud, kas proual on nägemispuue, mis takistab teda ise liikumast, teatas konsultant, et ei saa seda öelda.

Linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Tõnu Poopuu sõnutsi pole temalgi võimalik isikuandmete kaitse seadusest tingituna rääkida, millist sotsiaalabi Tali saab. “Küll võin kinnitada, et omavalitsus abistab teda ja talle osutatakse teenuseid vastavalt Paikuse osavalla sotsiaalkonsultandi abivajaduse hinnangutele,” seletas Poopuu. “Mis puudutab muude abivahendite kasutamist (sealhulgas liikumiseks skuuter), võib neid muidugi kasutada, siis kui need on tehniliselt korras.” 

Tali ei jõua omal jalal liikuda.
Tali ei jõua omal jalal liikuda. Foto: Mailiis Ollino

Ainsana on probleeme Seljametsa kergliiklustee silla Seljametsa-poolse ülemineku kaldega, mis mõõtmata hinnates võib olla üle lubatud kümne protsendi.

Teet Roosaar

Linnavalitsuse meedianõuniku Teet Roosaare ütlust mööda käis taristu- ja ehitusteenistuse Paikuse projektijuht Velmo Narruskberg eile sildu vaatamas. “Ainsana on probleeme Seljametsa kergliiklustee silla Seljametsa-poolse ülemineku kaldega, mis mõõtmata hinnates võib olla üle lubatud kümne protsendi. Sild on vähemalt kümmekond aastat vana ja selle Seljametsa-poolsele küljele on vaja õige kalle anda,” edastas nõunik. Taristu- ja ehitusteenistuse juhataja sõnutsi tehakse vajaminev töö ära oktoobri jooksul.

“Teistel (Paikuse aleviku, J. R.) sildadel on silla ja kergliiklustee üleminekuid juba varem asfaldiseguga parandatud. Kõrguste erinevus tekkisid külmakergituse tõttu,” lisas Roosaar. 

Tagasi üles