Kablis leiti Eestis seninägematu kiililiik

Kabli linnujaamas nähti esimest korda Eestis uut kiililiiki: haruldaseks külaliseks osutus isane paju-lõunakõrsik. Foto: Indrek Tammekänd

Septembri lõpus sattus keskkonnaagentuuri Kabli linnujaama mõrdpüünisesse arvukate lindude kõrval kaks isast paju-lõunakõrsikut (Chalcolestes viridis). Tegemist on Eestis uue, lõunapoolse kiililiigiga, kelle lähimad pesitsusalad jäävad Lätti.

Viimati leiti Kabli linnujaamast see kiililiik 2017. aastal, kui linnumõrrast püüti mitu lõunakõrsikut (Lestes barbarus). Kiilid on hea indikaator, mis näitab kliimamuutuste kiiret mõju elustikule. Nii on Eestis viimasel kümnendil lisandunud kiilifaunasse kuus lõunapoolse levikuga liiki.

“Oli aja küsimus, millal see liik meile jõuab. Korra juba kanti paju-lõunakõrsik Eesti kiilinimestikku, kuid hilisema määrangu järgi osutus leitud isend harvaesineva väikekõrsiku vormiks,” selgitas keskkonnaagentuuri linnuspetsialist Jaak Tammekänd.

Paju-lõunakõrsik erineb teistest kiililiikidest munemiskäitumise poolest. Kui muidu munevad kiilid vette, veetaimede kudedesse või samblasse, siis selle liigi emane paigutab oma munad veekogu kaldal kasvavate pajude okstesse, mis ulatuvad vee kohale. Munast kooruvad vastsed kukuvad nii otse vette. Et selline tegevus jätab pajuokstele jälje, on seda kiililiiki võimalik tuvastada oksakahjustuste järgi.

Eesti mõistes uue kiililiigi avastas ja määras loodushuviline Indrek Tammekänd ning fotode põhjal kinnitas määrangu õigsust kiililiste ekspert Mati Martin.