Reisikiri ⟩ “Tule minuga Itaaliasse! Homme!”

Greenway del Lago di Como kümnekilomeetrise matka tegi autor edukalt läbi plätudes. Foto: Erakogu

Nüüd, kus koroonaviirusega nakatumise numbrid üle Euroopa on jälle tõusnud, tundub reisimine ohtlik. Ometi jaotuvad inimesed kaheks: kodused ettevaatajad ja need, kes ei löö risti ette millegi ees. Nii seisan augusti lõpus ka mina valiku ees: kas istuda lennukile või ei. “Tule minuga kaheks päevaks reisile, juba homme!” kõlab kutse.

Ettepaneku peale mõeldes, plusse-miinuseid kaaludes küsin endalt: “Kas mäletad kunagi hiljem rutiinset tööpäeva või Itaalia päikest?” Nii saab otsus tehtud. Sellal on Milanosse lend üks turvalisemaid ning Como järv ja mäed ootavad. Võtan kaasa käsipagasi, mis mahub lennukiistme alla, ja asun teele.

Armastan lendamist, kuid seekord üllatab Wizz Air mind esimest korda turbulentsiga, mis päädib kukkuvate esemete ja naiste kiljetega: vabalangemine on hirmuäratav ja tuletab meelde, et oleme jumala meelevallas.