Metsamees Mihkel Jürisson: Eesti rahvas jääb kogu aeg vaesemaks

Mihkel Jürisson majandab enda pere ja ettevõtte Jürmets OÜ metsi nii Pärnu-, ­Järva-, ­Rapla- kui Saaremaal. Foto: Karl Adami

Veidi üle kuu ­tagasi pärjati Eesti erametsaliidu korral­dataval kogu pere metsapäeval aasta parimaks metsamajandajaks Mihkel Jürisson, kes peamiselt tegutseb Pärnumaal. Tänavune konkurss oma 15 osalejaga hakkas silma mitmekesisusega. Metsamajandajate seas olid esindatud nii eri vaated kui majandamise viisidki. Kuid leidus ühine joon: nad kõik toimetavad puusammaste keskel südamega.

Et Mihkel tegutseb peale metsadele põlluväljadelgi, kus tema valvsa pilgu all valmivad nii nisu, rukis kui uba, tuli temaga metsaminekuks ja jutupuhumiseks leida aeg, mil kombainimootor puhkab. Tegusal perioodil tuleb seda ette vaid siis, kui vili on liialt niiske. Ühel mihklikuu hommikul, mil sinkjad pilved mööda taevalaotust rühkisid ja aeg-ajalt vihma poetasid, leiab Mihkel aega.

Istume esiti tema hallis sõidukis tuule eest varjul, kuni pärin, millest tema metsamajandamine alguse sai. Mihkel ei mõlguta ­selle küsimuse peale pikalt. “Isapoolne vanaisa on olnud metsavaht ja emapoolne vanaisa samuti olnud metsaga seotud – sealt on tulnud mingisugune kiiks. Kui ma olin aga seitsme-kaheksa-aastane, hakkas ema pajuvitstest korve punuma ja millalgi hakkasime neid laatadel müüma,” jutustab ta. Ka Mihkel ise on sadu korve meisterdanud ja juhtunud ümberkaudsetes taludes neile korvidele peale veel praegugi, aastakümneid hiljem. Kuigi viimasel paaril aastakümnel pole Mihkli näp­pude vahel valminud ükski korv, suudaks ta tänini kinnisilmi mõnele vormi anda.