Kadrioru kunstimuuseumis avati hiljuti näitus "Alati meie kõrval. Kassid ja koerad 16.–19. sajandi kunstis". Kasside ja koerte kõrval on viimastel nädalatel ühe Pärnu volikogu liikme sõnavõtu tõttu aga vähemalt niisama tähtsaks kujunenud lehmamotiiv. Seetõttu viis Eesti kunstimuuseum (Kumu) nüüd ellu oma praeguse ja kunagise kuraatori Eha Komissarovi ja Maria-Kristiina Soomre mõttevälgatuse virtuaalnäitusest "Lehm kunstis", mis avaldatud muuseumi ajaveebis.
Kumu avas Pärnu voliniku sõnavõtust inspireeritud virtuaalnäituse
"Eesti kunstimuuseumi kogud on väga rikkalikud ja lehmapilte jagub siin igale maitsele," kirjutatakse Kumu blogipostituses.
Virtuaalnäitus saab alguse žanri sünniajast 17. sajandist, mil Hollandi maalikunstis hakati kujutama maa ja põllumajanduse uhkuseks peetavaid priskeid lehmi. Näiteks kirjutatakse Paulus Potteri töö "Pissiv lehm" kohta: "Kuulus animalist Paulus Potter keskendus oma loomingus põhiliselt lehmade ja härgade kujutamisele. Säärane end kergendav karjaloom tähistas esiajast alates elujõudu ja tervist ning seostus keha sigimisvalmidusega – see on terve loom, kes ei karda pulli, toob ilmale terveid vasikaid ja annab rikkalikult piima."
"Läbi mõningase kunstiajaloolise rännaku jõuame välja kõige intrigeerivama lehmani, mis täies elusuuruses asub Kumu sisehoovis," sedastatakse blogis. See on Neeme Külma "Betooni valatud lehm" aastast 2006, mille kohta kirjutatakse järgmist: "Neeme Külma skulptuur "Betooni valatud lehm" kujutab endast metallratastel seisvat täisbetoonist valatud ristkülikut. Vormi lihtsus ei luba vaatajal kohe aimata, et tegemist on lehmaga – seda tõendab vaid töö pealkiri. Neeme Külma teose kontseptsioon lähtubki visuaalselt nähtamatu objekti mõttelise olemasolu tunnetamises. Seega jääb õhku ainult küsimus: kas sa usud kunstnikku?"
Virtuaalnäitusega "Lehm kunstis" saab tutvuda Eesti kunstimuuseumi ajaveebis.