Keskkonnaministeeriumis valmis üleujutusohuga seotud riskide esmane hinnang, mis annab ülevaate senistest üleujutustest ja määrab olulisemad riskipiirkonnad. Pärnumaal on neid alasid neli: Papsaare küla Audru vallas, Häädemeeste alevik, Võiste alevik Tahkuranna vallas ja Pärnu linn.
Pärnumaal on neli üleujutusohtlikku ala
:format(webp)/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
19. jaanuar 2012, 10:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnadest on üleujutusohtlikuks kuulutatud veel Haapsalu, Kuressaare, Kärdla, Maardu, Paide, Tartu ja Võru.
Kokku on ministeeriumi kodulehel märgitud 20 üleujutusohuga riskipiirkonda. Tutvuda saab nendega internetiaadressil www.envir.ee/ujutus/hinnang.
Üleujutuse riske hinnates peeti ministeeriumis silmas muu hulgas järgmisi tulvaveega kaasnevaid ohte: pealetungiv vesi takistab opetatiivteenuste osutamist, kahjustab kultuuriväärtusi, vesi voolab tiheasustusalale, seab ohtu inimelud, takistab liiklust maanteedel või tugiteedel.
Välja on jäetud üleujutusest tingitud oht kariloomadele madalamatel karjamaadel.
Ohuallikaiks arvatakse piirkonnast olenevalt kas rannikumere veetõusu või sademeid ja lumesulavett.
Riske hakati hindama pärast 2005. aasta jaanuaris Pärnut tabanud suurt üleujutust.
“2005. aasta jaanuaritormi kahju oli kokku üle 47 miljoni euro, millest olulise osa moodustasid just üleujutuse tekitatud probleemid,” sõnas keskkonnaminister Keit Pentus. “Tänavu alustame riskipiirkondade põhjaliku kaardistamisega ja 2015. aastaks peavad valmima ohtude maandamiskavad ehk konkreetsed plaanid, kuidas üleujutuste pahandusi ära hoida või vähemalt leevendada. Kui jaanuaritormi sarnasest sündmusest põhjustatud kahju õnnestub kas või kümnendiku võrra vältida, tähendab see ligi viit miljonit eurot kokkuhoidu.”
Üleujutusohte hindasid kohalikud omavalitsusedki, edastades andmed seniste tulvavete kohta keskkonnaministeeriumile.
Töö “Üleujutustega seotud riskide esialgne hinnang” avalikustamine kestis mullu veebruarist augustini ja oli kättesaadav keskkonnaministeeriumi kodulehel. Ministeeriumi pressiesindaja Brita Merisalu teate kohaselt esitasid Eesti linnad, omavalitsused, maa- ja ametkonnad avalikustamise ajal 12 ettepanekut riskipiirkondade paremaks äratundmiseks.