Pärnut painab suure pildi puudumine

Nooruse majja kokku tulnud kultuurikorraldajad olid ­ühte meelt: pärnakad tahavad Läänemere regioonis eristuda ja silma paista, selmet olla manduv provintsikeskus. Foto: Urmas Luik

Pärnut vaevab suure pildi puudumine. Just sellisele järeldusele jõudsid Nooruse ­majja tuleviku üle arutlema kutsutud kultuurikorraldajad.

Pärnu linnavalitsuse kultuuri- ja sporditeenistuse juhataja Andrus Haugase selgitust mööda taheti esimese “Pärnu linna kultuuri- ja spordivaldkonna strateegiakava aastani 2030” koostamise aruteluga alustada juba kevadel, kuid pandeemia lükkas selle sügisesse. “Sellel võib olla positiivne külgki, sest oleme nüüd eri­lise suve kogemuse võrra rikkamad ja targemad,” märkis ta.

Tartu ülikooli Pärnu kolledži kõrval aitab pärnakail nõusta­jana suurt pilti kokku panna Ragnar Siil (kultuuripoliitika ja loomemajanduse mõttekoda Creativity Lab), kes alustuseks selgitas, miks võiks Pärnu pürgida loovaks linnaks, kui sellest varem räägitudki pole.

Loova linna mõjukaimaks eestkõnelejaks loetakse Amee­rika teadlast Richard Floridat, kes ütleb, et kui vanasti läksid inimesed sinna, kus oli tööd, siis nüüd tekivad töökohad seal, kus on inimesi. Loovale inimesele on aga keskkond väga tähtis.