:format(webp)/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
/nginx/o/2020/10/09/13401751t1h02d8.jpg)
Läänemere kalades peituvate saasteainete põhjal koostatud Euroopa Liidu toiduohutusameti uuendatud soovitused manitsevad inimesi ettevaatlikkusele merest püütud kala söömisel.
Samal ajal kehtib euromäärus, mis ei soovita, vaid hoopis keelab saasteainete hulga teatud piirmäära ületanud kalu söömast. Näiteks ei tohi üle 17 sentimeetri pikkusi räimi inimtoiduks müüa.
Konks on selles, et keelav euromäärus on saasteainete suhtes mitu korda leebem kui hilisem soovitus, mis on nii kartlik, et sellest kinni pidades tohiks merest püütud kala serveerida paremal juhul toidulisandi või lauakaunistuse, mitte kalaleeme või roana.
Kõrgel ja kaugel asuva ELi toiduohutusameti soovitusi järgides võime räime süüa nädalas 60 grammi, kilu 40, lesta 52 ja koha ning ahvenat 100 grammi. Sedagi juhul, kui tegu on noorte, väherasvaste isenditega. Nädalas! Loodusliku lõhe ja jõesilmu puhul on need kogused veel väiksemad: vastavalt 20 ja 25 grammi nädala kohta.
Konks on selles, et keelav euromäärus on saasteainete suhtes mitu korda leebem kui hilisem soovitus.
Kardetakse dioksiinide ja dioksiinilaadsete polüklooritud bifenüülide, aga ka kaadmiumi ülemäärast sisaldust kalades.
Samal ajal jäetakse rõhutamata, et need soovitused on pidanud silmas kõige tundlikumaid inimrühmi nagu rasedad ja väikelapsed. Samuti ei arvesta ELi toiduohutusamet kala söömast peletavaid soovitusi jagades, et aastatel 2018–2020 tehtud Läänemere kalade saasteuuringust ilmneb rõõmustav tendents: enamik liike on muutunud aastatega dioksiinidest ja sellelaadsetest saasteühenditest aina puhtamaks.
Ainult lõhe ja jõesilm ehmatasid uurijaid oma kaadmiumisisaldusega, ehkki see on imeväike, lausa nii pisike, et korraga tuleks silmu süüa kilogrammi–paari jagu, enne kui organism võiks sellele pahaendeliselt reageerida. Aga kilode viisi silmu ei sööda vist korraga rannaküladeski, kus neid rohkem püütakse ja purkidesse kaanetatakse ja, kui on põhjust, külalistele kangema kraami kõrvale pakutakse.
Ma tean ainult paari inimest, kes toituvadki peaasjalikult kalast. Mõlemad on kuldses keskeas ja raudse tervise juures.
Ma ei poolda vandenõuteooriaid, aga siinkohal kipub pähe mõte, et keegi kuskil kaugel ja kõrgel tasandab teed, et Läänemerest püütud kala jõuaks võimsatesse kalajahutehastesse, mis vaevlevad toormepuuduses. Ja satuks vähem tervisliku toiduna taldrikule. Või haibitakse suuri kalakasvandusi.