Andres Sooniste: “Meri võib viia ja meri ka toob …”

Tarbijakaitseameti eelmine pea­direktor, praegu Salva kindlustuse Pärnu- ja Saaremaa regiooni juht Andres Sooniste heidab pilgu ajalukku ja analüüsib põhjusi, mis on tõuganud inimesi pettuse teele. Kuidas on lood praegu? FOTO: Liis Treimann

Vana-Kreeka müütide kangelased pidasid enne oht­likule mere­retkele asumist nõu Delfi oraakliga. Päris elus võtsid Kreeka kaupmehed aga kasutusele kindlustuse, et Poseidon neid täielikult pankrotti ei viiks. Ja nad ei olnud kaugeltki esimesed: dokumenteeritud kindlustuse ajalugu viib meid ajas tagasi Vanasse Babülooniasse. Vana-Roomagi majanduslik edukus tugines märkimisväärselt kindlale merekaubandusele ja seda toetavale kindlustuslaadsele finantseerimismudelile. Niisama kaugele kui kindlustuse ajalugu ulatub kindlustuspettuste vastuoluline ­jalajälg.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Enne kui hakati rakendama pettusi ennetavaid reegleid (teadaolevalt 14.–15. sajandil), olid äri­eetika, sealhulgas kindlustuse reeglite eiramise puhul sanktsioonid äärmiselt karmid. Ka hiljem, kui näiteks 15. sajandil Gascoigne’i ­lahes kaubalaeva ja selle lasti päästmisel selgus, et kirjade järgi kardinaid vedaval laeval olid lastiks vaid kivid, karistati pettuse eest nii kaptenit kui kindlustusmaak­lerit surmamõistmisega. Samuti nägid 16. sajandil Hollandi reeglid kaptenitele, kipperitele ja kindlustusvõtjatele pettuse korral ette surmanuhtluse.

15.10.2020 17.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto