Lihula mõisa plaanitakse rahvusvaheliselt erilist muuseumi

Marika Valgu meelest sobib Lihula linn baltisaksa muuseumi loomiseks ideaalselt. Foto: Urmas Luik

Suurelt maanteelt alla keeranud ja Lihulasse jõudnud, siseneme omamoodi ajakaps­lisse, tundmata paiga ajalugu. Endalegi kirjeldamatu nostalgia tuleb peale. Peatänava lõpus künkal seisev 19. sajandi keskel ehitatud mõisahäärber jääb juba kaugelt silma. Oleme fotograafiga seda külastanud varemgi, ent iga kord on kui uus kogemus. Seljas valge vihmajope ja mullased tennised, jälgin üle mõisa läve astudes oma rühti, tundmaks end vähemalt ­sisimas kui peen mõisadaam.

Öeldakse, et majast teevad kodu inimesed. Nii Lihula mõisaski, mille teisel korrusel ootab meid kunagise mõisniku üsna kenasti säilinud ahjuga kabinetis Lääneranna Muuseumide juha­taja Marika Valk. Majja, kus aastaid vaikselt toimetatud, plaanib Valk kaasmõtlejatega sisse puhuda uue elu, rajades Eesti ja rahvusvaheliselgi kunstimaastikul eri­lise baltisaksa kultuuriajaloo muuseumi.

Loodav mäluasutus peaks andma ülevaate Balti aadli kujunemisest ja piirkonna arengust ristisõdijate, kaupmeeste ja vaimulike Eesti alale saabumisest 13. sajandi algul kuni ­baltisakslaste lahkumiseni läinud sajandi pöördelisemal ajal. “Teame, et vaesed eesti talupojad said mõisas peksa ja pidid tegema teoorjust, talud päriseks ostma, aga vähe mõeldakse sellele, mida baltisakslased siia tõid: eri kultuuriliike. Eesti kõrgkultuur tekkis baltisaksa põhjal,” jutustab Valk.