Riigikohus päästis vabaühenduse PRIA hiigelnõudest

Toetusmeetmete rikkumist võinuks tähendada mõnele äriühingule põhjendamatu eelise andmine, näiteks juhul, kui Liu Fish saanuks hoonet kasutada turutingimustest soodsama hinnaga. Foto: Mailiis Ollino

Kaks aastat tagasi kirjutas Pärnu Postimees, kuidas mõni Liu sadamas asuv mittetulundusühing sai ligemale miljon eurot toetust, et luua kohalikele rannakaluritele räime külmutamise võimalused, kuid sadamas toimetas hoopis fileerimisäri. Meediakajastuse järel küsis põllumajanduse registrite ja infosüsteemide amet (PRIA) lõviosa toetusi tagasi. Seejärel pöördusid ühingud kohtusse. Kohtuveskid jahvatavad aga aeglaselt. Alles möödunud nädalal tegi riigikohus taas otsuse: PRIA peab järjekordselt ühe tagasinõudeist üle vaatama.

Kohalike rannakalurite elu ei ole alati meelakkumine. Üks muresid on näiteks see, et räimehooaeg on lühike, sel ajal tuleb kala nagu muda ja turul leidub pakkujaid palju. Hinnadki on seetõttu madalad, sest kokkuostjad teavad: nad saavad kõrgemat hinda nõuda. Kui kala seisma jääb, rikneb ta äärmiselt kiiresti.

See oli üks põhjusi, miks 2014. aastal kerkis Liu sadamasse võimas kala esmavastuvõtu- ja sadamahoone. Kui kala pärast püüki kohe külmutada, seisab see kauem ja müües saab küsida märksa paremat hinda.

PRIA andis hea eesmärgi nimel kolmele mittetulundusühingule üle 900 000 euro Euroopa fondide raha. Osa summast panid ühingud reeglite järgi ise juurde.

Hoone valmiski, ent kohalikku räime seal siiski külmutama ei hakatud. Asuti hoopis mujalt toodud kala fileerima.