Tihasekull laulab sügisviisi

Enamasti elutsevad värbkakud suuremates metsalaamades, eriti vanades kuuse-segametsades. Foto: Karl Adami

Unustasin end ühel mihklikuu õhtul raiesmikule pohli noppima. Saak oli vägev, sestap ei soovinud koduteed hoolimata hämardumisest ja aina tihenevast udust ette võtta. Kuna pohli enam päris hästi ei näinud, tuli siiski sammud kodu poole seada. Mind ümbritsesid pimedad palumännikud, kust aeg-ajalt kostis rästaste kutsehüüd. Öömajale jäänud rästad muutusid ühtäkki aga eriti ärevaks: pisike tihasekull esitas siinsamas männikus sügismeloodiat.

Alates sellest videvikust olen pea igal õhtul kuulnud ümbruses rahvapäraselt tihasekullideks kutsutud värbkakkude sügislaulu. Mõnikord on noka avanud suisa mitu pisikest röövlindu ja sageli kõlab lauluviis juba enne päikeseloojangut. Sügisõhtutel värbkaku kontserte kuulates võib saada aimu, millises piirkonnas tihasekull lähiajal toimetab. Enamasti elutseb ta suuremates metsa- laamades, eriti vanades kuuse- segametsades, kuid just sügiseti näeb seda pisikest kütti asulateski.