“Pardike! Pardike!” hüüab hele hääl Pärnu vanalinna katusekorteri aknast pärlmutterja rinnakuga halli-valgekirjule tuvile, kes vastasmaja katuse all otsib sügisvihma eest varju. Ta tuleb tiibade laperdades, potsatab aknalauale, raputab end ja maandub seejärel punasele kaltsuvaibale kuivama.

“Oi milline rääbakas,” ütleb Melanie Tali juunis kolme–neljanädalasena kassi hambust päästetud läbimärjale tuviemandale ja sügab teda kurgu alt. Vasaku tiiva all paistab veel sulgi, mis pärast põletikuvastase vahendiga pihustamist värvusid roheliseks. Nüüdseks on haavad ammu paranenud, aga lugu, mida Melanie on pidanud korduvalt jutustama, on meeles niisama hästi, nagu juhtunuks kõik eile.

Kommentaarid (1)
Copy