/nginx/o/2012/01/19/919074t1h683e.jpg)
Tervishoiuteenuste kvaliteedist ja korraldusest rääkides on viimane sõna alati jäänud tervishoiukorraldajatele haiglates või asutustes, mitte patsientidele. Eesti tervishoid on seni veel asutuse- ja teenusekeskne.
Ester Pruuden: Patsiendikesksus nõuab avatud suhtlemist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Patsiendid ja nende lähedased jäetakse sageli kõrvalseisjaks, kellel eelkõige tuleb endal pingutada, et omale olulist infot hankida ja elukorralduse muutustega toime tulla.
Ühiskond ootab aga juba ammu suhtumise ja hoiakute muutumist. Nüüdisaegne ja euroopalik tervishoid on patsiendikeskne, mis tähendab inimesele vajaliku teabe kättesaadavaks tegemist, küllaldast selgitustööd, patsiendi kaasamist ja tema kui esmaselt huvitatud isiku aktiivset panust oma tervise hoidmisse, säilitamisse ja parandamisse.
Õe roll kasvab
Õed ei ole tervishoius enam ammu arsti abilise rollis, meie ülesanne on näha ja nõustada patsienti tervikuna, selle asemel et keskenduda üksnes teatud haigusest tingitud kaebustele. Õendus on läbinisti patsiendikeskne valdkond.
Selleks, et kogu tervishoiu hoiakud muutuksid asutusekesksest patsiendikeskseks, koostas töörühm Eesti õdede liidu ja Eesti ämmaemandate ühingu eestvõttel Eesti õenduse ja ämmaemanduse arengustrateegia 2011–2020, mis kannab pealkirja “Kaheksa sammu inimese tervise heaks”. See strateegia suunab esimest korda Eesti tervishoius fookuse patsiendile ja dokument on läbinisti üles ehitatud patsiendi- ja perekeskselt.
Miks on õed ja ämmaemandad hoiakute muutmisel initsiatiivi haaranud? Põhjus on lihtne, just õed ja ämmaemandad suhtlevad patsientidega kõige rohkem ning nende tegevusest, koostööst nii arstide kui haige ning tema perega sõltub paljuski patsiendi paranemine ja täisväärtuslik elu neilgi juhtudel, kui haigus saadab inimest kogu elu. Arstid määravad ravi, kuid hoolitsus patsiendi eest ja nõustamine jäävad õdede õlule.
Meie eesmärk on muuta suhtumist kogu tervishoius, et õdede, ämmaemandate ja loodetavasti arstidegi suhted patsientidega tugineksid vastastikusele lugupidamisele ja professionaalsusele, et patsiendiga tegeldes arvestataks tema individuaalseid vajadusi ja iseseisvust ning ravisse ja hooldusesse kaasataks haige soovil ta lähedasi.
Õdedel on tervishoiuteenuste osutamisel järjest rohkem ülesandeid ja vastutust ning tervishoiuteenuste kättesaadavus sõltub samuti üha rohkem õdedest. Patsient puutubki abi saamisel järjest sagedamini kokku just õdedega.
Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa tellitud Saar Polli uuringust „Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile 2011“ tuli välja, et pereõega oli rahul kõige suurem hulk vastajaid. 50 protsenti vastanutest jäi pereõega väga rahule, 46 protsenti üldiselt rahule.
Teadlikkus parandab tervist
Patsiendid hindavad õdesid kõrgelt ja seetõttu tunneb Eesti õdede liit vastutust selle eest, et inimeste terviseteadlikkus suureneks ning tervisenõuanded oleksid inimestele tõesti kättesaadavad. Suhtumises on vaja muutust. Hea tervis – nii iga inimese kui kogu rahva oma – on väärtus, millesse on väga kasulik ja vajalik investeerida, mitte tüütu lisakulu, millest võimalusel mööda hiilida.
Eesti tervishoiu ja terviseennetuse rahastamine on lähtunud kokkuhoiuprintsiibist, mis kajastub nii pikkades ravijärjekordades, tervishoiutöötajate ülekoormuses, vastutusele ja koormusele kõigiti alla jäävates palkades kui töötajate väljavoolus.
Õed ei saa muuta tervise rahastamist, küll soovime näidata eeskuju, et avatud suhtumisega saab patsiente aidata. Terviseedendus ja teabe jagamine eri haigustega toimetuleku kohta on rahastamisest tingitult kampaaniapõhine ega arvesta inimeste tegelikku infovajadust või selle personaalsuse astet.
Nii nagu kehakaalu tervislikes piirides hoidmiseks või langetamiseks on kasulik teada oma praegust kaalu ja pikkust ning vanust arvestades soovitavat kaalu, on vererõhu ja kolesterooli normis hoidmiseks vaja teada oma tegelikke näitajaid.
Suuremates linnades on info kättesaadavus ja nõustamisele pääs oluliselt parem kui mujal Eestis.
Seetõttu on õdede liit otsustanud 2012. aastal alustada teabepäevade korraldamist maakonnakeskustes, et vastavalt hooajalistele haigustele ja konkreetse piirkonna vajadustele jagada inimestele infot, mis aitab haigusi ennetada, nendega toime tulla ja vaevusi leevendada.
Esimene tervisepäev toimub jaanuari lõpus Valgas, teemaks südame tervis ja südame-veresoonkonnahaiguste ennetamine. Osalejad saavad lasta mõõta oma tervisenäitajaid (veresuhkur, kolesterool, vererõhk, keha rasvasisaldus).
Õdede liit võtab ette samme, et muuta meie tervishoid senisest patsiendikesksemaks ja tõsta inimeste teadlikkust. Paraku ei jõua õed oma vabatahtliku ühendusega igale poole.
Sellepärast tee vähemalt üks samm oma tervise heaks sina ise, hea lugeja. Sinu samm, olgu suur või väike, tähendagu see mõnest kahjulikust harjumusest loobumist või tervisespordi harrastamist, on ülioluline kogu meie rahva tervise pärast. Sest tervis on jätkuvalt meie suurim vara, olgu meil finantskriis või ei.