ARVUSTUS ⟩ Endla lavastus puudutab valupunkte: ka sõna on tegu

Jaan Rekkori näitlejaisiksuses on pehmust ja intellektuaalsust rohkem, kui Eddies tegelikkuses vahest olnuks. Foto: Eiliki Pukk/Endla teater

Priit Pedajas on lavastajana Pärnu Endlas tagasi: äsja esietendunud Arthur Milleri draama “Vaade sillalt” (ilmunud 1955) puudutab aegade tagant tänaseidki valupunkte, seda, kuidas hirm viib vihkamise, raevu ja kättemaksuni.

Pedajasel tulevad oma ütlust mööda kõige paremini välja lavastused, mille teksti autoriks klassikud, kes tunnevad hästi oma maad ja rahvast ja loovad vastavaid karaktereid.

Meeldejäävamad neist on olnud Iiri kirjaniku Brian Frieli “Tõlkijad” ja “Aristokraadid”, Oskar Lutsu “Soo”, rootsi kirjaniku Torgny Lindgreni “Mao tee kalju peal” ja Peet Vallaku “Epp Pillarpardi Punjaba potitehas” – enamikus neist on mänginud Jaan Rekkor.

“1947. aastal saab just Brooklyni sillal ja silla vasakkaldal tehtud jalutuskäikudest alguse Arthur Milleri huvi Itaalia päritolu sadamatööliste elu vastu,” sedastab kavaleht. Brooklyni sadamakaid olid New Yorgi kõige tööstuslikum, kaubarohkem, samas kõige vaesem piirkond, kus sadamatöölised elasid oma viletsat, nii tööandjate kui immigratsiooniameti voli ja võimu suhtes kaitsetut elu.

Lavastust raamib advokaat Alfieri (Meelis Rämmeld) jutustus: klanitud ja vaoshoitud, juhatab ta loo ja tegelased kurbmängu ennustava paatosega sisse. Tema nukker kuivus vastandub elavale, itaaliapäraselt hoogsale sündmuste käigule, mis käivitub Beatrice’i (Karin Tammaru) ja Catherine (Fatme Helge Leevald) ilmudes.