Alar Raudoja: Soovida võib ükskõik mida, aga tuleb siiski seista kahe jalaga maa peal

Üleeilsel Pärnu kunsti aastanäituse ava­misel fotole püütud Alar Raudoja mõtles, kas panna oma vastse natüürmordi nimeks “Kus on Heldur?”, kuid otsustas “Nimetu” kasuks. Foto: Urmas Luik

Pärnu linnagalerii juhataja Alar Raudoja arvab, et linnavolikogu liikme Heldur Paulsoni kunstiloeng tuli kogu riigi kunstielule kasuks, sest see tõstis Eestis kunstiga seotud probleemid taas esile.

Kesklinna rajatavat kunstihoonet, mille käekäigu eest hakkab vastutama linnagalerii, ootab ta pikisilmi, sest see võimaldab Pärnusse lõpuks ometi tuua suuri, uhkeid ja kõrgetasemelisi näitusi. Potentsiaalsesse Läänemere pärli – kunstisadamasse – suhtub ta skepsisega, küsides, kas meil ikka on vaja ehitada jõele kosmosejaama, uue kunsti muuseumi ümber toimuvat võrdleb aga ­mulli lõhkemisega.

Alar Raudoja, linna allasutuse juhina olete aastaid leppinud nende galeriipindadega, mis teile on antud ja need on olnud üsna pisikesed. Kas nüüd, kui uue kunstihoone ehitus on tõsiselt ette võetud, olete sama resoluutne, kui Mark Soosaar on olnud uue kunsti muuseumi uue pinna nõudmistega? Saate nüüd lõpuks seda, mida soovite?

Muidugi tuleb unistada suurelt, soovid on alati võimalustest suuremad ja soovida võib ükskõik ­mida, aga tuleb siiski seista kahe jalaga maa peal ja endale aru ­anda, mis on praegu võimalik. Mingid piirid – rahalised või hoone mahud – tulevad alati ette ja tuleb jääda terve mõistuse juurde.