Noored otsisid lahendusi nii vaimse tervise probleemidele kui valimispassiivsusele

Eile, 6. novembril toimus Pärnumaa osaluskohvik, mida korraldas Pärnumaa noortekogu. Foto: Triine Kose

Eile toimus kogu riigis 16 osaluskohvikut, kus kohtusid noored ja nooremeelsed, ametnikud ja otsustajad. Pärnumaa noortekogu eestvedamisel koguneti, et leida päevakohaseid probleeme ka meie maakonnas.

Igas osaluskohvikus arutatakse kaht riiklikku ja vähemalt kaht kohalikku teemat. See aasta olid üleriigilised teemad “Kas valimised suruvad mind kasti?” ja “Head otsustajad – otsustage lõpuks ära!”. Kohalikud teemad pakkusid noored ise – need olid “Kuhu suunas liigub Pärnu?” ja “Vaimse tervise teemadel noorte silmaringi arendamine”.

Noored jõudsid järeldusele, et valimised ei suru neid raamidesse, kui ise olla teadlik. Selleks on aga vaja koolidesse paremat kodanikuharidust kui praegu. Pakuti mitu lahendustki: poliitikateemaline valikaine alates 8. klassist, virtuaalreaalsusmäng “Mis juhtub, kui sa valima ei lähe?”, valimissimulatsioonid ja (erakondadeülesed) debatid koolides.

Juhiti tähelepanu vaimsele terviselegi. “Jõudsime peamiselt arutada vaimse tervise käsitlemist koolis: kuidas õpetajad võiksid rohkem arvestada õpilaste õpikoormusega, olla teadlikumad vaimsetest probleemidest ning nende lahendustest ja üleüldiselt, kuidas inimese aju teadmisi salvestab või kuidas teismeline vajab und rohkem kui täiskasvanud,” rääkis lauajuht Karoliine Aus.

Pärnu suuna teemalist arutelu juhtis Laura Kiviselg. Ta leidis, et noortele tuleks anda rohkem võimalusi, et unistada ja ideid välja käia, sest nii oskavad noored juba praegu probleemidele tähelepanu pöörata. “Minule kui noortevaldkonna töötajale jäi eriti kõlama Pärnu kui eeskujulik noorte linn ehk asula, kus noortel on võimalik end teostada nii noorteorganisatsioonis kui lihtsalt noorena ning noortega tegelevatel organisatsioonidel on võimalus noori sellel teekonnal toetada,” lausus ta.

“Head otsustajad – otsustage lõpuks ära!” arutelu keskendus peamiselt koroonakriisile. Eriolukorra algul oli info selge ja kättesaadav. Praegu on info märgatavalt ähmasem, ehkki olukorra muutub aina tõsisemaks. Noored tunnevad, et otsustajad peaks rohkem pingutama ja selgemaid sõnumeid edastama.

Ürituse üks korraldajaid Kristina Allika luges päeva õnnestunuks. “Alati saaks paremini, kuid on ülitore, et pea 30 noort rääkisid linna teemadel entusiastlikult kaasa,” märkis ta.

Osaluskohvikutes välja käidud soovitusi, mis samme kohalikul tasandil astuda tuleks, analüüsitakse tuleva aasta 15. jaanuaril 16 üle Eesti toimuval kaasamisüritusel.