Sel perioodil on Pärnust kujunenud üks Eesti edukamaid Euroopa tõukefondide raha rakendajaid. Ehitatud on mitukümmend kilomeetrit kergliiklusteid ja bussijaam koos liiklussõlmega, uuendatud Iseseisvuse väljakut ja lasteaedu, rekonstrueeritud Jaansoni raja paremkallas, loodud ligipääs muulile ja valgustatud Rannapark, alustatud tänavavalgustuse uuendamisega, realiseeritud Loode-Pärnu tööstusküla, nüüdisajastatud Vanalinna põhikool, valminud uus lasteaed ja ujula. Koos välisrahastusega on viimase viie aasta jooksul investeeritud linnataristusse üle 50 miljoni euro.
Järge ootavad sillad, rannaala laiendamine ja kesklinna arendamine, kunsti- ja külastusobjektid, aga ka linna üürimaja. Nüüdseks investeerib Pärnu linn aastas püsivalt 10–20 miljonit eurot, millest järgemööda tehakse paremaks nii keskuslinna kui osavaldu. On arusaadav, et kiire arenguhüpe piinliku investeerimisvõimega omavalitsusest edukaks ja hästi majandavaks linnaks ei sündinud üleöö.