Toomas Kivimägi: Eestist on saanud Euroopa kõige kõigem

Eestist saab aastal 2021 kõige suurema struktuurse puudujäägiga riik Euroopa Liidus, mis tähendab, et oleme vahetanud kohad palju tänitatud Kreekaga, kirjutab Toomas Kivimägi. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Laenul ja laenul on vahe. Kui laenab ettevõtja, on üldjuhul eesmärk laiendada ettevõtet ja teenida tulevikus praegusest suuremat kasumit. Alati see ei õnnestu, aga see ei muuda algpõhjust.

Kui laenu võtab riik või omavalitsus, näitab see ühelt poolt suutmatust lahendada praegusi soove laekuvate tulude arvelt, et mitte öelda üle jõu elamist. Kuid veel suurem vahe ettevõtjatega on selles, et riigile ja linnale on laen kulu.

Möönan: kui erasektor majanduslanguse faasis ei investeeri, on riigipoolne majanduse stimuleerimine lisainvesteeringute, näiteks laenurahaga mõnikord põhjendatud, aga seda tuleb teha mõõdutundega ja turgu moonutamata.

Paraku on mõõdutunne asendunud mõõdutundetusega, vaadates riigi ja Pärnu linna kulu- ja laenurallit.