Pärnu linnavalitsus peab taarapunkti mahapõletamise kinni maksma

Pärnu maakohus mõistis mullu oktoobris Suur-Jõe tänaval Kanpoli kaupluse taarapunkti maha põletanud mehele karistuseks aasta ja keheksa kuud vangistust, Pärnu linnavalitsus peab hüvitama ligemale 67 000eurose kahju. Foto: Lääne päästekeskus

Pärnu maakohus otsustas, et mullu oktoobris Pärnus taarapunkti maha põletanud 37aastane mees peab aasta ja kaheksa kuud vangis olema ja kuna ta on Pärnu linnavalitsuse eestkoste all, tuleb omavalitsusel hüvitada 67 000eurone kahju.

Süüdistuse järgi pani 37aastane mees eelmise aasta oktoobris põlema Kanpoli kaupluslao lähistel asuva taarapunkti, millega tekitati kahju 77 262 euro eest.

Kuivõrd süüdistatav oli eestkoste all ja eestkostja oli Pärnu linnavalitsus, esitati kohtumenetluses tsiviilhagi süüdistatava ja tsiviilkostjast linnavalitsuse vastu solidaarselt. “Tsiviilhagi esitati võlaõigusseaduse alusel, mille kohaselt eestkoste alla antud piiratud teovõimega isiku õigusvastaselt tekitatud kahju eest teisele isikule vastutab isiku eestkostja, kui ta ei tõenda, et ta on teinud kõik, mida temalt saab mõistlikult oodata, et ära hoida eestkostetava kahju tekitamist. Justnimelt tsiviilhagi oli selle kriminaalasja vaidlusobjekt,” selgitas Pärnu maakohtu pressiesindaja Jaanika Lusti.

Nii kriminaalkohtumenetlus kui ka selles toimuv hagimenetlus on võistlevad menetlused, milles pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohus andis eelmenetluses pooltele lisatähtaja sisulisema seisukoha ja vajaduse korral tõendite esitamiseks.

Kohus tunnistas süüdistatava süüdi ning mõistis talle karistuseks aasta ja kaheksa kuud vangistust. Karistusaja alguseks loeb kohus mehe vahi alla võtmise kuupäeva ehk eelmise aasta 27. novembri. Kohus arvestas karistuse mõistmisel kergendavaid asjaolusid, sealhulgas asjaolu, et kuritegu pandi toime piiratud süüdivuse seisundis.

Kohus jättis rahuldamata kannatanu tsiviilhagi piiratud teovõimega süüdistatava vastu, kuivõrd mehel pole nõude tasumiseks raha ega väljavaateid seda edaspidi saada.

Kohus rahuldas kannatanu tsiviilhagi eestkostjast Pärnu linnavalitsuse vastu osaliselt, mõistes kannatanu kasuks välja 67 262 eurot. Kohtu hinnangu ei suutnud tsiviilkostja tõendada, et ta tegi eestkostetava jaoks mõistlikult oodatava, hoidmaks ära kahju tekitamine.

Nimelt oli süüdistatavale seatud eestkoste varaliste ja isiklike asjade, rahaasjade, tehingute, ravi- ja sotsiaalteenuste ajamiseks. Eestkostjal oli eestkostetava tegemiste kohta mullu suvest umbkaudne teave, eestkostetav ei kasutatud teenuseid, mida eestkostja talle korraldas, ning talle ei otsitud muid sobivamaid meetmeid. Samuti asuti lõpetama eelnevaid teenuseid neid millegagi asendamata. Eestkostetava öösiti toime pandud varasematest süütamistest, mis algasid juba eelmise aasta suvel, sai eestkostja teada septembris, kuid suhtus sellesse passiivselt.

Kohtuotsus ei ole jõustunud.