:format(webp)/nginx/o/2019/11/08/12724749t1h4b83.jpg)
/nginx/o/2020/12/02/13508515t1h8f62.jpg)
- Šveitsis on olemas veesommeljeed, kes toidunautlejatel aitavad roa kõrvale valida sobiva vee.
- Joogivee hind võib mõnes söögikohas ulatuda pea viie euroni.
- Mitmes Pärnu toitlustuskohas ei ole võimalik kraanivett saada ka lisatasu eest.
Kui osa toitlustuskohti pakub lõunasöögi kõrvale tasuta kannuvett, võib mõni kohvik vee eest kasseerida pea viis eurot, mis tihtipeale on kallim kui karastusjook.
Villa Wessetis on võimalik küsida söögi kõrvale tasuta vett vaid lõunapakkumiste ajal. Wesseti teenindusjuht Ereli Laar tõi esile, et sellest hoolimata eelistab osa külastajaid lõuna kõrvale vett osta, näiteks kui nad soovivad gaseeritud vett.
Osta saab eri hinnaklassi vett, neist kalleim Haage, mis maksab kolm eurot. “Saame Pärnus õnnelikud olla, et meil on nii hea kraanivesi, kuid pudelivee kvaliteet on sellest alati kõrgem,” nentis teenindusjuht.
Kuigi Wessetis on mõeldud sellelegi, et pakkuda kogu lahtiolekuaja tasuta vett, on peale korduvaid arutelusid jõutud siiski järeldusele, et seda ei oleks mõistlik teha. Seda põhjusel, et kuigi klient võib arvata, et vee pakkumine pole kohvikule mingi kulu, siis nii see ei ole: joogi sisse pannakse sageli marju ja hiljem tuleb nõud puhtakski pesta. “Kui me suvisel ajal pakuksime kogu aeg tasuta vett, jääks meil päris arvestatav tulu saamata,” lisas Laar.
Teenindusjuhi sõnutsi tuleks vett valida selle järgi, millise toidu kõrvale seda juuakse. “Rasvase toidu kõrvale võiks eelistada aluselist vett,” soovitas teenindusjuht. Lisades, et Šveitsis on isegi olemas veesommeljeed, kes toidunautlejatel aitavad roa kõrvale valida sobiva vee. Wessetis seda ei praktiseerita, sest Laari hinnangul ei ole kohalik rahvas selle teemaga nii kursis.
Restoranis Kolhethi pakutakse soovijatele igal ajal tasuta kraanivett. Koha omanik Andri Arula märkis, et tasuta vee pakkumise puhul on ainus kulu kannude ja klaaside pesemine peale külaliste lahkumist. “Kraanivee hind on suhteliselt olematu,” arvas ta.
Ent külastajatel on võimalik soovi korral osta kolm eurot maksvat Borjomi vett, mille kõrge hind on tingitud transpordist: vesi tuuakse kohale Gruusiast. “Kuna see on autentne Gruusia mineraalvesi, siis seda meie restoranis ikka ostetakse,” märkis Arula. Vees sisalduvate mineraalide rohkuse tõttu on tegu üsna spetsiifilise maitsega joogiga ja seetõttu ei pruugi see omaniku hinnangul kõigile mekkida. Arula tunnistas, et tal endalgi võttis aega selle maitsega harjumine.
/nginx/o/2020/12/02/13508514t1h2715.jpg)
Restoranis Bison pakutakse lõunal tasuta kannuvett. Koha omaniku Alla Mulluste sõnutsi puudub neil vajadus seda teha muul ajal, sest üldjuhul külastajad küsivadki just pudelivett. Ent võimalus on osta ka kannuvett, mille eest küsitakse 2,5 eurot. “Paneme vette alati marju või mõne tsitruselise, mis maksavad ju omajagu,” põhjendas ta. Lisades, et nõudepesugi nõuab ressurssi.
AS Pärnu Vee juhataja Leho Võrgu teatel on suvepealinna kraanivee kvaliteet väga hea peale seda, kui tööd alustas Reiu veetöötlusjaam, ehk juba viimased 20 aastat.
Vee kvaliteedikontroll toimub kontrollkava järgi, mille terviseamet on kinnitanud. Selles on määratletud nii proovivõtukohad, proovivõtmise sagedus kui ka analüüsitavad parameetrid. “Proove võetakse veevõrgust ligi 100 korda aastas ja mittevastavusi peaaegu ei ole,” lausus Võrk.
Iga-aastastest kliendi rahulolu-uuringutest on selgunud, et koguni 95 protsenti pärnakatest tarbib kraanivett joogiks. “Seega võib öelda, et Pärnu kraanivesi on joogivesi ja väga hea kvaliteediga,” kinnitas Võrk.