Terviseameti Lääne regiooni juht: Mina ei poolda totaalseid piiranguid

Terviseameti Lääne regiooni juht Kadri Juhkam nendib, et mõistab täiesti neid, kellel mask tekitab raske ebameeldivustunde.  Foto: Urmas Luik

Aasta algusest kestnud koroonakriis on toonud rambivalgusse terviseameti, kelle juhtide poole on suunatud kogu Eesti inimeste äraootavad ja kriitilised pilgud: kas amet ikka on oma ülesannete kõrgusel ja kas ametnikud saavad kohustuste koorma all veel adekvaatselt tööga hakkama? Kas viirus on tõesti nii hull, kui rää­gitakse? Miks ja kui kaua peab nägu katma ja kas sellest üldse kasu on?

Nendele küsimustele on ilmselt keeruline ühest vastust anda. Küll ei tasu neid sellepärast esitamata jätta, mistõttu Pärnu Postimees usutleski selle nädala keskel terviseameti Lääne regionaalosakonna juhti Kadri Juhkamit.

Teil on ilmselt täpsed andmed koroonaviiruse leviku kohta siinses piirkonnas. Üldplaanis: kas praegu näib seis halvem või parem kui kevadel?

Kevadega võrreldes on olukord parem. Inimesed on teadlikumad, meie oleme targemaks saanud, oskame oma tööd paremini teha. Palju paremini, kui seda kevadel tegime. Ka viiruse kohta on juba rohkem teada.

Ja vanemaealisi elanikke on haigestunud märksa vähem kui kevadel. Praegu haigestuvad enamasti tööealised ja lapsed. Aga nemad põevad kergemalt.

Ida ja Põhja regioonis on olukord natuke teine, sest neil on nakkus sees mitmes hooldekodus ja vanemaealisi nakatunuid rohkem. Kuid meil on üle 50aastasi nakatunuid kuskil 30 protsenti, neist pensioniealisi, kes tööl ei käi, ainult 12–15 protsenti. Tänu sellele ei ole meil haiglas seni ­väga palju patsiente olnud.

Teadusnõukoda soovitas valitsusel karmistada mõningaid piiranguid (tänasest hakkab mõni neist kehtima, M. K.). Läti seim teatas äsja ideest kehtestada piirangumeetmete eiramise eest kriminaalvastutus, räägiti isegi võrdustamisest genotsiidiüleskutsega. Mida teie isiklikult arvate, kas mõistlikum on pehme lähenemine või on ranged piirangud, millega kaasneb kahju majandusele, mõnikord siiski asjakohased?

Mina ei poolda totaalseid piiranguid. Kindlasti võiks piirata tegevust, mis ei ole elutähtis. Kas või näiteks huviringid, -haridus. Need võiksid olla kas üldse kinni või toimetada väga väikeste seltskondadena.

Aga hakata sulgema mingi­suguseid ettevõtteid, piirata riiki pääsemist või saarte vahel liikumist ... See oleks praegu natuke üle pingutatud. Eks me näe, kui haigestumus tõuseb, tuleb rakendada karmimaid meetmeid, sellega peame arvestama. Praegu asi nii hull veel ei ole, vähemalt Lääne regioonis.

Siiski tahaks väga, et lapsed saaksid koolis ja inimesed tööl käia, et toidupoed oleks avatud. Selleks tuleb meil hoiduda kontaktidest, mis ei ole otseselt seotud eluks hädavajalikuga.