Sõnakorjel väljavalitud keelendid andsid isehakanud keeletohtritele kondi hambusse

Rahvahääletusel osalejad leiavad, et osal sõnakorjele esitatud sõnadel on juba tähendus. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Kas sähku sobib asendama “elektritõukeratast”, kui Lääne-Virumaal tähendab “sähkü” murdekeeles taskulampi, või on see sootuks laen soome keelest, kus “sähkö” märgib elektrit? See on vaid üks näide sellest, kuidas inimesed sõnakorje Sõnause sotsiaalmeedia arvamuskastis uute keelendite üle arutavad. 

Uudissõnad tekitavad palju poleemikat – leidub inimesi, kes on sõnadega väga rahul, ent neidki, kes asendusvariantidega ei lepi.

Sel aastal uue hoo sisse saanud, president Toomas Hendrik Ilvese algatatud sõnakorjel otsiti vasteid kohmakatele ja kummastavatele digisõnadele nagu hashtag, hackathon, 3D-printer või striimima. Korjega nopiti pea 4000 keelendit, millest 50 valiti rahvahääletusele. Täna sai hääletus läbi: esile toodi kümme paremat ja viis kõige huvitavama kõlaga uudissõna. Agarad sõnasepad leiutasid näiteks “taibutalgud” (häkaton), “näpikud” (nutiseadme näppimise käpikud) ja “sõnasutsu” (lühike sõnavõtt). Rahva lemmiksõna tiitli võitis “digitigedik”, mis tähendab õelat netikommentaatorit. 

Paljud sõnad leiavad juba kasutustki: kirjanikud-lüürikud kasutavad neid oma loomingus, elektritõukerataste tootja Tuul reklaamib sõiduvahendeid kui “sähkusid”.

Suur seltskond inimesi rõõmustab välja pakutud sõnade üle ega oskagi midagi halba öelda. “See on väga hea sõna, kohe teada, mida mõeldakse! Usun, et see läheb käibele!” pakub üks naine “õhuvõrgu” (wifi) kohta. “Paljudel sõnadel on mitu tähendust, nagu näiteks “pank”, “mall”,” avaldab sõna “vooglema” (striimima) kohta teine, kelle arvates pole probleemi, et mõnel pakutul juba tähendus olemas.

Keegi märgib, et Sõnaus võiks toimuda läbi aasta, sest osavaid sõnameistreid on palju ja uusi sõnu läheb alati vaja. 

Teisel pool on aga inimesed, kes ühel või teisel põhjusel nokivad väljavalitud keelendite kallal.