Täiskasvanute gümnaasiumi sulgemise vastased pöördusid volikogu poole

Pärnu täiskasvanute gümnaasiumi tugiõpilane Liis Kosenkranius esitas kooli sulgemise vastaste pöördumise linnavolinikele. Foto: Mailiis Ollino

Täna arutab Pärnu linnavolikogu siinse täiskasvanute gümnaasiumi (PTG) tegevuse ümberkorraldamise eelnõu, millega kool lõpetaks 2022. aasta sügisest tegevuse ja täiskasvanute õpet hakataks andma Pärnumaa kutsehariduskeskuses.

Kooli sulgemise vastaste nimel pöördus enne mainitud päevakorrapunkti arutamist linnavolinike poole kooli tugiõpilane Liis Kosenkranius. Samuti andis ta volinikele üle koolide liitmise vastaste petitsiooni, millel on 1300 allkirja.

Avaldame noorte pöördumise täies mahus.

Lugupeetud Pärnu linnavolikogu liikmed!

Mina olen Liis Kosenkranius ja olen Pärnu täiskasvanute gümnaasiumi tugiõpilane. Ma esindan õpilasi, kes on täiskasvanute gümnaasiumi likvideerimise vastu. Nende nime võib leida koolide liitmise vastasest petitsioonist, millel on üle 1300 allkirja.

Kui teid valiti, siis ei olnud valimisprogrammides ühtegi lubadust selle kohta, et täiskasvanute gümnaasium antakse üle riigile. Vastupidi, võimukoalitsiooni koostööleppes on kirjas:“Laiendame täiskasvanuhariduse võimalusi”. Hoolimata sellest on täna volikogu päevakorras täiskasvanute gümnaasiumi liitmine kutsehariduskeskusega, mis reaalsuses vähendab täiskasvanute võimalusi saada head ja individuaalset haridust.

Koolide liitmine läheks vastu Eesti riigi suunale saada e-riigiks ja vähendab võimalust täita Pärnut teadlike kodanikega. Õpilaste surumine kutseharidusse ei ole linna ega ka riigi tulevikule mõtlemine ajal, mil lihttööd asendatakse masinate ja nutikusega. Riik/linn on täitnud oma kohuse makse maksvate tööandjate ees, andes soovijatele võimaluse õppida kutsekoolis. Valitsuse ülesanne ei peaks olema suruda inimesi kitsale kutseõppele, vaid üha enam läheb hinda üldkeskharidus, mis laiendab silmaringi ja loob soodsa pinnase elukestvaks õppeks. Proua abilinnapea, meil on soov minna edasi õppima.

Abilinnapea Varje Tipp on korduvalt maininud, et me oleme irratsionaalsed ja emotsionaalsed kooli kadumise pärast. Abilinnapea on meile väitnud, et otsus on riigil juba tehtud ja volikogu peab selle ainult heaks kiitma. Sellega on põhjendatud õppijate vastuargumentide mittearvestamist, rahumeelsete protestiaktsioonide korraldamise raskendamist ja kooli säilimise poolt antud üle 1300 allkirja eiramist. Meiega on manipuleeritud väitega, et koolide mittekokkumineku korral peab linn riigile tagasi maksma Tammsaare kooli renoveerimise toetuse kaks miljonit eurot. See väide ei ole leidnud dokumentaalset tõestust.

Armsad volikogu liikmed, reaalne põhjus, miks me sulgemise vastu oleme, on see, et meie kui valijate arvamustest on üle sõidetud ja tahetakse läbi suruda otsuseid, mis küll võivad olla linnale ja riigile rahaliselt kasulikud, aga millest õpilased ei võida. Kui te soovite parandada haridusmaastikku ja aidata kaasa teadmispõhise Eesti loomisele, siis kooli kaotamine oleks laastav. Täiskasvanute gümnaasium pakub individuaalset õpet neile, kellele tavaline, suurkoolisüsteem ei sobi. Haridusteadlane Ene Silvia Sarv on öelnud:“Koolikultuur on ka kultuur. See on niisama väärtuslik kui pärimuskultuur ja muu, mida kiivalt kaitseme.” 100 tegevusaasta jooksul on täiskasvanute gümnaasium loonud koolikultuuri, mille keskmes on õppija – tema individuaalsuse ja vajadustega arvestamine, iseseisva mõtlemise ja loovuse kujundamine.

Kahjuks oleme näinud meedias ja protokolle lugedes, et Varje Tipp ja tema mõttekaaslased on järjepidavalt täiskasvanute kooli laimanud ja selle õppijaid alavääristanud. Isiklikult panevad sellised väited imestama, kuna oma kogemustest võime kinnitada, et täiskasvanute gümnaasium on meie generatsiooni silmis väga hinnatud ja osal juhtudel isegi kõrgemalt kui mõni niinimetatud  tavagümnaasium. Innove korraldatud rahuloluküsitlus näitas, et täiskasvanute gümnaasiumi õpilased hindavad oma kooli Eesti keskmisest kõrgemat. Praegu on olemas mõnusa keskkonnaga väike kool, vastutulelikud õpetajad, hea tugisüsteem ja aastatega välja arendatud e-õpe, peale kõige muu lastehoid. Sellele vastu pakutakse meile sooja toitu, odavat autoremonti ja juuksehooldust. Võimalusi, mis tegelikult on juba praegu olemas ega paranda kuidagi õpitingimusi. Liitmise miinused on uue kooli halb asukoht, bussiliikluse probleemid, paindlikkuse kadumine, võimalik laupäevane koolipäev, hubasuse ja rahuliku õpikeskkonna, seega koolikultuuri kadumine.

Palun ärge võtke praegustelt ja tulevastelt õppijatelt võimalust käia pooleli haridustee lõpuni koolis, mis tagab kvaliteetse hariduse ning rahuliku ja õppija arvamust arvestava õpikeskkonna. Ja kus siis jätkaksid oma haridusteed sellel õppeaastal meie kooliga liitunud 85 kunagist kutsekooli, 38 endist Koidula gümnaasiumi ja 31 varasemat ühisgümnaasiumi õpilast?

Täname tähelepanu eest!”