Esmaspäeva hommikul ärkas Ülo kohutavalt kehva väljanägemisega. Silmad olid pahupidi peas, nina tilkus nagu kevadine jääpurikas, luud ja liigesed tegid põrgulikku valu ning pea tahtis õhku lennata.
Tellijale
Järjejutt: viirus kupatas kogu valitsuse haigevoodisse
Terve päeva põetas riigiema teda nagu ema Teresa. Aga haigus oli visa, ei tahtnud alla anda. Nagu eeslit veaks. Pealelõunal pidas president nõu valitsusega ja naasis Ülo juurde. Haigus aga ei olnud veel taandumise märke ilmutanud. “Ehk läheb hommikuks paremaks,” arvas põetaja.