Oli see Rummu kirjade varguse skandaal tekkinud või tekitatud elamislubade skandaalilt tähelepanu kõrvalejuhtimiseks või muul põhjusel, jäägu uurimisorganite ja kõikvõimalike tõekomisjonide ja aukohtute arutada-otsustada.
Kõrvalseisjana tekib küsimus: kas Edgar Savisaar hakkab vanaks ja laisaks jääma, et uut skeemi ei viitsi välja mõelda? Kõik kordub nagu lindiskandaali aegu: siis viskus ambrasuurile Savisaare noor nõunik Vilja Laanaru, kellest hiljem sai proua Savisaar; nüüd siis üldsusele tundmatu Ivor Onksion, kellest sai poliitiline laip enne, kui tema täht tõusis.
Ja mis seal salata, pressikonverentsil pani Savisaar tunnistusega, et parteile ustava sõdurina kandis Priit Toobal kogu kirjavahetuse ka suure juhi lauale, pehmelt öeldes üsna täbarasse olukorda oma ustavad kaitsjad Kadri Simsoni ja skandaali keskmes Toobali. Peaaegu, käsi piiblil, vabandust, Keskerakonna põhikirjal, vandusid nad, et ei tea Rummu kirjade sattumisest erakonna kontorisse midagi, rääkimata nende levitamisest parteikaaslaste hulgas.
Kõigi nende skandaalide taustal, mis tavaliselt ikka JOKKiga päädivad, mõjub uudis, et riigikogu hakkab endale eetikakoodeksi koostama, lausa naeruväärselt. Tahaks tõesti peaminister Ansipi kombel hüüatada: “Tule taevas appi!”
Need, kes on rahvast teenima valitud ja unustavad, kelle söögilaua all nende jalad asuvad, võiksid ikka piibli kümne käsu järgi elada. Kui peetaks kinni kas või ühest käsust ehk “ära valeta ega varasta”, ei ringleks Facebookis avalik kiri peaministrile, kus kogutakse allkirju peaministri tagasiastumiseks, sest tema juhitud valitsus ei ole kinni pidanud oma lubadustest ja pehmelt öeldes on rahvale puru silma ajanud.
Tore, et veel jätkub väsimatuid, kes üritavad riigirege omavahelise kemplemise teelt inimeste probleemide suunas pöörata. Aga tundub, et riigiisad elavad pigem suhtumisega “Las koerad hauguvad ehk kirjutage avalikke kirju, streikige, protestige oma õiguste eest, aga karavan ehk äravalitud liiguvad ikka edasi, skandaalist skandaali”.
