Psühhoterapeut: “Viirus” meie koduseinte vahel

Tülil on edasiviiv jõud, aga vaid siis, kui pooled oskavad konflikti arukalt lahendada, kirjutab psühhoterapeut Jana Ots. Foto: Marina Pushkar

Reeglid ja piirangud seoses haiguse COVID-19 epideemiaga on kaasa toonud muutused meie harjumuspärases elus. Me ei saa enam tavapärasel moel rahuldada ühte oma põhivajadustest ehk sotsiaalselt suhelda.

Pered, kes on isolatsioonis, lapsed distantsõppel ja/või täiskasvanud kodukontoris, on suurel määral ära lõigatud oma tavalisest sotsiaalsest keskkonnast. Peale selle lähenevad jõulud ja aastalõpp, mis ikka on tähendanud hulka pidusid, koosviibimisi, kuid seekord ära jäävad või toimuvad rangete reeglite ja piirangute saatel. Meie suhtlemise vajadus seevastu ei kao ju kuhugi, vaid kolib koduseinte vahele, mis tähendab, et pereliikmete suhtluskoormus kasvab.

Tarvilik on teadvustada nii enda kui kaasinimeste alateadvuslikke mõjutegureid suhtlemiskvaliteedile. Siinkohal keskendun just tolerantsusele ja hoiakutele, sest mulle tundub, et tänapäeva muutunud maailmas on tolerantsuse vähenemisel ja negatiivse hoiaku kasvul suur roll ka koduste tülide tekkel.