Mis viib koroonapatsiendid haiglasse?

Lõppeva aasta 11 kuuga raviti Pärnu haiglas 8897 patsienti, kel koroonanakkust ei esinenud. COVID-19-positiivseid patsiente oli haiglaravil samal ajal 80. Foto: Mailiis Ollino

Maailmas napib uuringuid, mis põhinevad ühe riigi rahvastiku kõikide positiivse koroonaproovi andnud inimeste andmetel. Et hinnata koroonasse haigestumise tegureid, võtsid Tartu ülikooli (TÜ) meditsiiniteadlased ette andmed nende Eesti elanike kohta, kelle koroonaviiruse test on osutunud positiivseks.

TÜ epidemioloogia professori Anneli Uusküla eestvedamisel analüüsiti haigekassa ja terviseameti andmeid pea 3600 inimese kohta, kes 25. veebruarist 6. oktoobrini on SARS-CoV-2 suhtes andnud positiivse proovi. Viiruskandjate kõrvale võeti 28 400 inimest hõlmav kontrollrühm, kuhu kuulusid need, kellel samal ajavahemikul koroonat ei olnud.

Uusküla rõhutas, et analüüsitulemused kinnitavad: koroonaviirus on väga demokraatlik, ­mõjutades võrdselt nii mehi kui naisi ja tabades igas eas inimesi.

Pärast positiivset testitulemust pöördus 93 protsenti nakatunutest raviasutuse poole, et saada tervisenõu või -abi, neist 85 protsenti leidis abi perearstilt. Ülejäänud seitse protsenti positiivse koroonaproovi andnutest ei jõudnud üldse meditsiinisüs­teemi vaatevälja.