Miks oleme talvel unisemad?

Eksperdi sõnutsi mõjutab inimese une kulgu ja väsimustunnet talvel varane pimedus. Foto: Madis Luik

Kas poleks tore, kui saaks novembris kõhu punni süüa, pidžaama selga tõmmata, pehmete tekkide vahele pugeda ja külmadeks talvekuudeks unne vajuda? Kui meilgi nagu siilidel-karudel leiduks geen, mis külma ilmaga haigutama ajaks ja unerohuna pea vägisi padjale suruks? Tartu ülikooli kliinikumi psühhiaatriakliiniku unearst Magda Kõljalg tunnistab, et mitme teooria järgi on inimesel talveunegeenid olemas, kuid me kasutame neid teisiti kui loomad ega saa siiski kolmeks kuuks unne suikuda.  

“Talveund reguleerivad eri geenid, kuid millised täpsemalt ja kuidas neid mõjutada, me (teadlased ja arstid, J. R.) veel ei tea,” täpsustab spetsialist. “Päris põnev on ette kujutada, kui inimesed magaksidki talveund: novembris tõmbame veel viimased tööülesanded kokku ja igal vabal hetkel sööme rasvaseid snäkke, et see pikk uinak ette võtta.”  

Küll tundub vahel, et just talvel kipub väsimus-laiskus kergemini ligi hiilima: tahaks istuda toas, sussid jalas ja teetass pihus, vaadata rahulikke filme või lugeda raamatut. Magadagi sooviks kauem. Miks nii?