/nginx/o/2020/12/28/13550631t1h0eb1.jpg)
Pärnumaa omavalitsuste liit otsustas tänavu tunnustada viit kohalikku tublit kultuuritegijat ja üht toetajat, erandkorras toimub Tähesära tseremoonia aga alles märtsis. Eesti kultuurkapitali Pärnumaa eksperdirühm otsustas jätta välja andmata tunnustuse aasta sündmuse kategoorias, kuna pandeemia tõttu olid paljud korraldajad sunnitud sel aastal oma üritustest loobuma.
Esildiste põhjal aitasid tänavu silma paistnuid iseloomustada Kristel Ernits ja Eha Ristimets.
Aasta üllataja – Ants Välimäe
/nginx/o/2020/12/28/13550637t1ha7b6.jpg)
Tähelepanelik kultuurihuviline on märganud, et Pärnumaa kultuurimaastikul figureerib uus tegelane: Ants Välimäe. Ta on uskumatult laia haardega ja nii palju ette võtnud juba selle lühikese ajaga. Kohalik kultuurirahvas on teda usaldanud ja ta omaks võtnud.
2018. aastal naasis kultuurikorraldaja Välimäe oma juurte juurde Pärnumaale. 2019. aasta suvel üllatas põneva kontserdipaigaga: toimus kontsert “Muulilumm” Pärnu muuli promenaadil, imelise vaatega merele ja jõele. Kontsert toodi publikuni lihtsate vahenditega, see oli pretensioonitu ja lihtne, sundimatus õhkkonnas, üllatades heas mõttes.
2019. suve lõpul hakati rääkima suurprojektist “Pärnumaa juubelilaulupidu”, mille korraldusmeeskonna juhiks kutsuti Ants Välimäe. Nüüdseks on ta jõudnud koostööd teha paljude meie tuntud kultuuritegelastega. Küll on nähtud tema panust Nooruse maja suvekontserdi heaks, küll traditsioonilise jõulukontserdi korraldamisel Välimäe lapsepõlvekodu lähedal Koonga mail Pikaveres. Tänavusuvine Seljametsa karjäärikontsert üllatas samuti kohavalikuga. Seal esines Välimäe oma laulude, tütre Haldi ja sõber Andrisega – uus äge paik musitseerimiseks jällegi välja pakutud.
Välimäed oleme näinud eri rollides: Endla teatri lavastuses “Ihu paradiis” oli ta Kutsar, Koidula muuseumi õuel kehastas laulupeole minevat talunikku, jõuluajal mängis päkapikk Jussi Korstna talus, tema kuulutas välja hansapäevad, esines Tõstamaa vallapäevadel. Seljametsa muuseumis on Välimäe lühikese ajaga üllitanud kaks rändnäitust Paikuse kandist pärit tuntud tegelastest: meditsiiniprofessor Mihkel Kasest ja helilooja Mihkel Lüdigist.
Välimäe on jäänud kõrva suurepärase sõnaseadmisoskusega. Tema tekste on vaja läinud nii omavalitsuste aastapäevadel kui kultuurisündmuste juhtimisel. Eelmise ja selle aasta Pärnu linna advendisündmuse peakorraldajana toimetas taas Välimäe.
Aasta noor kultuuritöötaja – Kinne-Riin Reest
/nginx/o/2020/12/28/13550645t1hcf5b.jpg)
Kinne-Riin Reest on Saarde valla kultuurielu püüdnud mitmekülgsemaks muuta aasta jagu. Ta alustas mullu novembris Kilingi-Nõmme klubi kunstilise juhina ja tänavu jaanuaris sai temast klubi juhataja. Heitlikest oludest hoolimata on ta jätkuvalt pühendunud, kirglik ja teotahteline, et luua klubist paik, kus noortelgi jagub tegevust, juba on tööd alustanud valguskujunduse ring ja alanud muusikali proovid.
Kui paluda Kinne-Riinu peale mõelda, meenuvad tema kolleegidele kohe villaste sokkide sahin ning soojus ja sõbralikkus, millega ta on kavandanud ja teoks teinud eriilmelisi üritusi. Ta on rõõmsameelne, kohusetundlik, laia silmaringiga, hooliv ja tegus juht, kes teeb oma tööd suure armastusega. Ta oskab luua enda ümber koostöövõrgustiku, kus kõik asjaosalised on motiveeritud. Koostöö Kinne-Riinuga laabub, sest ettevalmistus on detailne ja vastutus jagatud. Sellegipoolest, kui peaks ilmnema takistusi, oskab ta kiiresti leida lahenduse.
Kinne-Riin Reest on võtnud südameasjaks tuua klubisse eri huvirühmad mitmesuguste ürituste ja huviringide kaudu. Klubis leidub tegevust nii noortele kui eakatele. Ise on ta täiskasvanute loovtantsu ringi juhendaja, kirjutanud ja lavastanud noortemuusikali. Ta on Pärnumaa kultuuriellu hästi sulandunud ja omaks võetud.
Aasta rahvakultuuritegija – Rita Mändla
/nginx/o/2020/12/28/13550643t1hf459.jpg)
Rita Mändla on kogu oma elu kandnud edasi rahvatantsukultuuri. Nagu ringijuhtidele omane on ta ennast jaganud eri organisatsioonide vahel. Mändla erialase töö nimekiri avaldab muljet: ta on olnud rahvatantsuansambli Kajakas tantsija, ballettmeistri assistent, kunagise kutsekooli ja nüüdse kutsehariduskeskuse, samuti Pärnu üldhariduskoolide ringijuht, Pärnu-Jaagupi naisrühma Jakobi-Piigad ja Seljametsa rahvamaja naisrühma Virtin juhendaja.
Mändla elutööks võib lugeda Kajaka kunstilise juhi tööd, mida ta on teinud 1983. aastast. 2020. aastal täitus tal 50 aastat järjepidevat tegutsemist selles tantsurühmas, kuna 1970. aastal alustas ta ise seal tantsijana.
Peale tantsuõpetaja töö on Mändla panustanud kultuurikorraldusse Eestis ja välismaal ning lööb kodukülas Seljametsaski usinasti kaasa ürituste korraldamisel, sealhulgas kohaliku rahvamaja Wanade Tantsude klubis, mis keskendub pärimustantsu elushoidmisele.
Kunagised ja praegused tantsijad peavad Mändlat karismaatiliseks ja professionaalseks juhendajaks. Ta on täpne, nõudlik, samal ajal ei möödu ükski tund nalja ega naeruta. Ta on korraldanud meeldejäävaid ringreise, viinud kollektiive festivalidele Eestist väljapoolegi. Tema oskuslikku juhendajakätt näitab seegi, et aastakümneid on paljud tema rühmad pääsenud üleriigilistele noorte ja üldtantsupidudele.
Mändla on inspireerinud oma tantsijaidki, kelle hulgast on tulnud tunnustatud õpetajaid (Ulla Helin-Mengel, Roland Landing, Kaie Seger, Ege Kukk, Teele Üprus).
Aasta(te) tegutseja – kunstirühmitus Non Grata
/nginx/o/2020/12/28/13550639t1h2d51.jpg)
Kunstirühmitus Non Grata suutis koroona kiuste tänavugi eest vedada nii suvist mastaapset IN Graafika festivali, mille käigus avati näitused Pärnu linnagaleriis raekojas ja kunstnike majas, Endla teatris, keskraamatukogus, Rannahotellis ja linnaruumis, kui tuua veebruaris Pärnusse rahvusvahelise esinejaskonna tegevuskunstifestivali Diverse Universe raames. Samuti püstitati Pärnu randa monumentaalne tuleskulptuur muinastulede ööl.
Kunstirühmitus on aastaid rikastanud siinset kunstielu ja viinud Pärnu kunsti maailmakaardile, rahvusvaheline haare on omakorda toonud siia eri rahvuste ja kultuuride esindajate loomingut, laiendades nüüdiskunsti piire.
Aasta(te) tegutseja – Argo Juske
/nginx/o/2020/12/28/13550636t1h380d.jpg)
Argo Juske on Pärnumaa kultuurielu edendamisele pühendunud olnud juba aastaid, korraldades sündmusi kõikjal: rabas, põrgus, pargis, kirikus, muuseumis, puukuuris ja bussijaamas.
Tänavugi, mil kehtestati palju piiranguid, hoidis Juske oskuslikult elavana Tori kultuurielu, võimaldades rahval kontaktivabalt kultuuri nautida näitustel (Tori jahimeeste trofeed, August Pulsti maalid, kohalikku puukuuri üles seatud galerii Nr. 4 “Läbi luubi”, “Eesti riigipead 1918–2018”, näitused kohalikes bussijaamades). Meeldejäävad olid ka filmiööd, ülimenukas kodukohvikute öö, sündmused Randivälja kirikus ja Soomaa Virvatuled.
Juske esindab Pärnumaad või on juhatuse liige mitmes organisatsioonis: Eesti rahvamajade ühingus, Eesti harrastusteatrite liidus, MTÜ Eesti Floristis, MTÜ Soomaa Turismis, Pärnumaa rahvakultuuri keskseltsis, Eesti evangeelse luterliku kiriku Tori Püha Jüri koguduses.
Alati mõtleb ja lööb Juske kaasa Pärnumaa omavalitsuste liidu korraldavatel suursündmustel ja on korduvalt panustanud Pärnumaa rongkäigu heaks tantsu- ja laulupidudel. Aastaid on ta vedanud Tori rahvamaja eksperimentaalteatrit TRET.
Juske kujundatud ruumidest on saanud Pärnumaa sündmuste kaubamärk. Nii ürituste organiseerimisel kui ruumide dekoreerimisel iseloomustab teda piiride puudumine, eripäraste lahenduste leidmine ja loovus.
Aasta toetaja – OÜ Keisri Köök (Häädemeeste vesi)
Häädemeeste mineraalvee tootja on toetanud paljusid koduvalla kultuuri- ja spordisündmusi, niisamuti maakondlikke üritusi pidulikest vastuvõttudest rahvapidudeni. Kohaliku maavarana on vesi nii sobiv auhind kui soliidne ja hinnatud meene.
“Kultuuripärl 2020” – Argo Valdmaa
/nginx/o/2020/12/28/13550641t1ha248.jpg)
Pälvib tunnustuse valgusfestivali ÖÖvalgel korraldamise eest. Festival toimus teist korda, oli erakordselt populaarne ja seda iseloomustab kõrge professionaalne tase. Etenduste loomisesse kaasati hulga oma ala tippe, nagu näiteks Kerli Kõiv, Pastacas, Margus Vaigur, Alyona Movko-Mägi, Mick ja Angeelia Pedaja, Kaili Viidas, Marek Talts või Mait Malmsten.
Festival on ainulaadne kogu Eestis ja isegi Euroopas, mahukas, üllatav ja ühtlasi üks rahvarohkemaid kultuurisündmusi Pärnu linnas.
Aasta kultuuritegija – Elmar Trink
/nginx/o/2020/12/28/13550635t1h571f.jpg)
Pälvib preemia Pärnu Koidula muuseumi hoone uuendamise ja aiakompleksi ümberehituse eestvedamise eest.
Koidula muuseum uue püsiekspositsiooniga ja aias avatud vabaõhulava ja galeriiga on muutunud nüüdisaegseks kultuurikompleksiks, kus tähistatakse riiklikke ja kohalikke tähtpäevi, toimuvad tseremooniad, teatrietendused, kontserdid ja näitused ning õppeprogrammid lasteaialastele, kooliõpilastele ja õpetajatele. Perekonna kunagisest kodust, ajalehetoimetusest ja koolimajast “meil aiaäärses tänavas” on kujunenud Jannsenite mälestuse vääriline kultuurikants. Kultuurisündmuste koondamine paika, kust sai alguse eesti rahvusmõtte levitamine ärkamisajal, on tähenduslik Pärnule ja kogu Eestile.
Elutööpreemia – Ilmar Tõnisson
/nginx/o/2020/12/28/13550634t1h3b7b.jpg)
Pälvib elutööpreemia Pärnumaa muusikakultuuri pikaaegse ja pühendunud arendamise eest. Taastas 1960. aastail suvise orkestrimuusika ja algatas 1970. aastal koos Neeme Järviga Pärnu muusikafestivalide traditsiooni, nüüdseks on neist välja kasvanud Järvi akadeemia ja Pärnu muusikafestival. Tänavu suvel, mil Tõnisson tähistas oma 85. sünnipäeva, ilmus Ela Tomsoni koostatud raamat “Pärnu muusikasuved. 50 aastat klassikalise muusika festivale Pärnus”, kus on äramärkimist leinud maestrogi teened.
Klarnetisti, paljude orkestrite asutaja ja dirigendi ning õpetajana on Tõnisson andnud suure panuse nii Eesti kui Pärnumaa muusikaelu arengusse. Tema eest veetud kodulinna oma sümfooniaorkestri traditsioon elab tänini jõuliselt edasi Pärnu linnaorkestis.
Tõnisson on üks suupilliklubi Piccolo asutajaid ja olnud aastaid klubi korraldatava rahvusvahelise konkursi Baltic-Nordic Harmonica žürii esimees. Suupillimängu väsimatu entusiastina koostas ta eestikeelse ”Suupilliõpiku”, mis on pälvinud rahvusvahelise tunnustuse ja jõudnud kordustrükini.
Ilmar Tõnisson on nii Johann Voldemar Jannseni nimelise auhinna, Pärnu linna vapimärgi kui Tahkuranna valla vapimärgi kavaler.
Aasta sporditegija – Taavi Valter Taveter
/nginx/o/2020/12/28/13550632t1h68df.jpg)
Taavi Valter Taveter võitis 2020. aastal Finn-klassi purjetamises juunioride MMil hõbe- ja juunioride EMil pronksmedali. Taveter on seadnud järgmiseks hooajaks endale eesmärgi lunastada pääse Tokyo olümpiaregatile. Viimane võimalus selleks tuleb mai algul Portugalis MMil.
Elutööpreemia – Eeri Tammik
/nginx/o/2020/12/28/13550647t1hf800.jpg)
Sportima hakkas Tammik aastal 1969 Enn Tasalaini õhutusel, peale suusatamise tegeles aastatel 1971–76 sõudmisega, tema treenerid olid Evi Lepik, Mihkel Leppik ja Matti Killing. Võitis sõudmises Eesti meistrivõistluste medaleid nii noorte kui täiskasvanute seas.
Tammik on töötanud Pärnu Kalevi, Pärnumaa SK ja suusaklubi Jõulu suusatreenerina. Tema õpilased on näiteks Andrus Veerpalu, Anu Veerpalu, Veljo Jõgiste ja Kein Einaste.
Ta on kuulunud suusaliidu juhatusse (aastatel 1995–2000), suusaliidu murdmaasuusatamise alakomitee juhatusse (1991–2005) ja olnud Pärnumaa spordiliidu juhatuse esimees (2002–2006). Samuti olnud Pärnumaa kehakultuuri- ja spordinõukogu liige ja Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse SA nõukogu liige.
1999–2004 oli Tammik murdmaasuusatamise MK-etapi korralduskomitee aseesimees, ajavõtu ülem ja suusaliidu tehniline delegaat ning aastast 1995 Eesti suusavõistlustel tehniline delegaat ja võistluste juhataja.
1999–2007 töötas Tahkuranna vallavanemana ja 2007–2011 oli Tahkuranna volikogu liige. 2007–2008 oli Pärnumaa spordiliidu projektijuht ja 2008–2018 kuulus Pärnumaa omavalitsuste liidu juhatusse.
/nginx/o/2023/11/17/15727610t1hb508.jpg)
/nginx/o/2017/02/28/6395071t1hc1fc.jpg)