MÕTISKLUS ⟩ Aasta, mis algas Kurgja raiega

Karl Adami kirjutab, kuidas võib oletada, et kõrgendatud avaliku huviga metsade suhtes ei saabu enne rahu, kuni riigimetsa haldav keskus kohalike kogukondade soovidega tõesti arvestab. Foto: Andres G. Adamson

Pärast jõule tekkis mul võimalus võtta aeg maha ja sukelduda ühte vaiksesse ja päevinäinud riigimetsa puistusse. 

Sel korral polnud peale käbisid töötleva suur-kirjurähni ega hääleka rongaparve, kes tõenäoliselt oli leidnud mõne lõpnud metsaelaniku, kuulda pea kedagi. Nõjatusin Kurgjal kaitstavas metsatukas umbes 240aastasele paksukorbalisele männile ja mõtlesin, et mind on alati pannud kummastama püüd juurutada lugu metsa eluringist, kus ühes otsas on puude istutamine ja lõpus uuendusraie. See võib olla puidukasvatuse, kuid mitte metsa kui elukoosluse eluring.