:format(webp)/nginx/o/2018/01/15/7486575t1h8b26.jpg)
/nginx/o/2020/12/30/13554077t1hf298.jpg)
- Nii mõnigi väljaanne on seljataha jäänud kuudel käsitlenud metsandust.
- Aastate jooksul olen näinud, et looduses ei lähe miskit raisku.
- Kurgja metsasid tuleks pidada kõrgendatud avaliku huviga alaks.
Pärast jõule tekkis mul võimalus võtta aeg maha ja sukelduda ühte vaiksesse ja päevinäinud riigimetsa puistusse.
Samas paigas leidus teisigi temavanuseid pedakaid, ka 180aastasi kuuski. Mind ei pannud sugugi muretsema, et nende kõrval ja vahel lamasid kümned elule alla vandunud nooremad ja vanemad puud. Ma ei muretsenud, sest aastate jooksul olen näinud, et looduses ei lähe miskit raisku. Kui, siis üksnes inimesele ja tarbimise mõttes. Mind on alati pannud kummastama püüd juurutada lugu metsa eluringist, kus ühes otsas on puude istutamine ja lõpus uuendusraie. See võib olla puidukasvatuse, kuid mitte metsa kui elukoosluse eluring. Mismoodi kujutada näiteks selle kaitstava vääriselupaiga eluringi, kus kõik on ühtlaselt ebaühtlane?
Vanemate puude keskele tekkinud looduslikud häilud on otsekui kasvulava uutele kuuse- või männihakatistele ja, mis seal salata, ehk õnnestub samas sirguda mõnel haaval või sootuks pihlapuulgi. Unustada ei tasu neid sadu, isegi tuhandeid liike, kes kujundavadki metsast metsa. Oma koht on seal puitu tarbivatel mardikatel. Milliseks on muutunud selle 240aastase männi ümbrus, kui möödas on niisama palju aega, ja kas veel siis on tegu kaitstava metsasaarekesega keset majandatavaid puistuid, ei näe mina ega mu lapselapselapsedki.
Mind on alati pannud kummastama püüd juurutada lugu metsa eluringist, kus ühes otsas on puude istutamine ja lõpus uuendusraie.
Metsateemad puudutavad mind moel või teisel. Ma sean kõrguvate puusammaste vahel samme kas filmimise, pildistamise, puhkamise või kodumetsas valgustusraie tegemise sihiga. Ma näen metsa mitme külje pealt ja hindan teisigi, kes nõnda suudavad või vähemalt soovivad. Mul on hea meel, et nii mõnigi väljaanne on seljataha jäänud kuudel käsitlenud metsandust. Ehk täienevad nende kirjatükkide najal metsateemadest huvitatud inimeste read ja nad õpivad metsa mitmekülgselt nägema.
Eelmise aasta lõpu jõulumõtiskluses käsitlesin möödaminnes Kurgja küla raiet. Selles külas pole kunagi elanud teab mis palju inimesi, kuid see ei tähenda, et Kurgja riigimetsad ei võiks olla paljudele meie omadele inimestele südamelähedased. Sellest, et Kurgja metsad nii paljudele korda lähevad, võib järeldada, et sedagi paika tuleks pidada kõrgendatud avaliku huviga alaks. Selleks pole teda aga siiani kuulutatud.
/nginx/o/2020/12/30/13554078t1h6a28.jpg)
Peale põlismetsanurkade, mis tänapäeval on suuresti vääriselupaigad ja kaitse all, on küla eri otstes ja ümbruskonna riigimetsades läbi aegade kujundatud majandusmetsi. See on olnud justkui loomulik, kuid Kurgja probleem kerkis esile eelkõige mastaabi tõttu, mil määral raiuda sooviti. Nii põhjendatud ohust loodusväärtustele kui RMK hoiakust ei tohi lasta tekkida mis tahes pretsedendil.
Sama hoiakut võib märgata mujal Pärnumaal ja ülejäänud Eestiski, kus tänavu on kõrgendatud avaliku huviga aladel raieplaane hauduma asutud. Ei saa rääkida, et Kanaküla või näiteks Ikla-Häädemeeste kogukond, kellele ümbritsev riigimets on väga tähtis, oleksid täielikult majandamise vastu. Nad soovivad näha vähem rakendatavaid majandamisvõtteid, südamega tehtut. Nõnda, et neile ja neid alasid väisavatele inimestele tuttavad metsad oleksid samal kujul alles ka kümne, 20 või suisa 50 aasta pärast.
Tasub ette võtta jalutuskäik terviserajal, pargis, mere ääres, rabas kulgeval laudteel või suisa põlismetsas, kus saaks vastu männikorpa nõjatuda.
Oletan, et kõrgendatud avaliku huviga metsade suhtes ei saabu enne rahu, kuni riigimetsa haldav keskus kohalike kogukondade soovidega tõesti arvestab. Arvata on, et kogukonnametsade juhtumipõhine majandamine, kus oma koht oleks sanitaar- ja valikraiel, pole tänapäeval tulus. Sellegipoolest leian, et meil oleks kaitstavate ja majandusmetsade vahele tarvis ka puhkemetsi, mida küll majandataks, kuid milles peetakse tähtsaks muud kui puitu.
Lõppeval aastal oli üpris palju konflikte ja meid kostitati harjumatu olukorraga, mida meedia on kajatanud pea iga päev ja mis saadab meid praegugi. Et neist teemadest veidigi eemale saada, tasub ette võtta jalutuskäik terviserajal, pargis, mere ääres, rabas kulgeval laudteel või suisa põlismetsas, kus saaks vastu männikorpa nõjatuda. See mõjub värskendavalt. Võtkem uude aastasse kaasa värsked mõtted ja lahendused, mõistmine ja teineteisega arvestamine!
/nginx/o/2020/12/30/13554079t1h6294.jpg)