:format(webp)/nginx/o/2017/10/17/7225995t1h970a.jpg)
/nginx/o/2021/01/06/13563760t1ha428.jpg)
Veel nädala alguses oli MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskuse (PÜTK) juhil Andrus Kärpukil suur mure: oli ilmnenud oht, et mandri ning Kihnu ja Manilaiu vaheline laevaliiklus katkeb ligemale kuuks ajaks.
2015. aasta sügisel hakkas Kihnu saare ja mandri vahet sõitma uhiuus parvlaev Kihnu Virve: aktsiaseltsi Baltic Workboats ehitatud ligemale 45 meetri pikkune, 690tonnise veeväljasurvega ja 200 reisijat mahutav alus.
Kihnu Virve on nii Kihnu kui Manilaiu elanikke teeninud agaralt, kuid iga laev tahab aeg-ajalt saada hooldust. Senise veeteede ameti, 1. jaanuarist juba ühendatud ametina transpordiameti nõudmisel peaks Kihnu Virve hooldusse minema 11. jaanuaril ehk juba järgmise nädala alguses.
Ette oli nähtud ennetav peamasina hooldusremont, mille vajadus tuli 15 000 töötunni täitumisest. Seda remonti ei anna aga teha kiiresti, vaid töö kestab ligikaudu kuu aega. Tavaliselt polekski ühe laeva hooldusse minekust hullu, sest olemas on asenduslaevad. Kihnu ja Manilaiu saarte teenindajal, aktsiaseltsil Kihnu Veeteed ongi asenduseks olemas veolepingu nõuetele vastav parvlaev Reet.
Kärpuki selle nädala kirjast majandus- ja kommunikatsiooniministrile (MKM) aga selgub, et paraku on parvlaev Reedal üks oluline puudus. Nimelt saab seda kasutada ainult kuni 40 sentimeetri paksuse purustatud jää korral. Praeguste ilmaennustuste kohaselt on aga lähipäevil oodata külmalainet, mis võib endaga kaasa tuua jääolude halvenemise sedavõrd, et parvlaeva Reet ei saaks kasutada. “Seega ähvardab Pärnumaad ligi kuu aega kestev laevaliikluse katkemise oht,” sedastas Kärpuk läkituses.
See mure puudutab PÜTKi üldse sellepärast, et pärast kõnealuste liinide teenindamiseks korraldatud hanget andis hanke korraldanud maanteeamet hankelepingu üle just PÜTKile. Kuna oht ähvardas, ei saanud ühistranspordikeskus enam venitada ega eri ametkondade uksi kulutama hakata.
Hooldusremondi tähtaja formaalselt täpne järgimine ei tohiks üles kaaluda mandriga laevaühenduse katkemise ohtu.
Andrus Kärpuk
“Pöördusime MKMi poole seepärast, et olla kindel, et meie mure suunatakse õigete otsustajateni,” selgitas Kärpuk toimetusele. “Nii akuutses olukorras ei saanud me aasta esimestel päevadel riskida kommunikatsiooniprobleemidega, vaid vajasime tõesti kiiret reageerimist.”
Lihtsustamaks mure lahendamist, käis keskus selleks, et vältida laevaliikluse katkemise ohtu, ise välja kaks lahendust. Neist esimesena pakuti, et riik lubaks Kihnu Virve ennetava hooldusremondi edasi lükata jäävabale ajale, aprilli lõppu. Sellest ei juhtuvat suurt midagi hullu, kui intervalli rangelt ei järgita.
“Laeva peamasina tootja on sätestanud, et hooldusintervallid on kogemuslikud ja soovituslikud, mitte ranged nõuded,” sedastas Kärpuk kirjas. Lisades, et kõik regulaarsed ehk iga 500 ja 1000 töötunni järel nõutavad hooldused on Kihnu Virvel tehtud siiski õigel ajal.
“Kihnu Virve peamasina ennetava hooldusremondi tähtaja formaalselt täpne järgimine ei tohiks üles kaaluda mandriga laevaühenduse katkemise ohtu,” kirjutas Kärpuk.
PÜTKi juhile teadaolevalt pikendati kõigi asjaosaliste ametkondade teadmise kohaselt näiteks aastal 2020 sõsarlaev Ormsö peamasina samasuguse hoolduse intervalli.
Alternatiivina käis Kärpuk välja mõtte tuua sõsarlaev Soela, mis sõidab Sõru–Triigi liinil, Kihnu Virve remondi ajaks Munalaiu–Kihnu ja Munalaiu–Manilaiu liinile ja saata väiksem, Reet seniks hoopis Soela regulaarliini sõitma: sealses väinas on jääolud nimelt siinsetest leebemad.
Kui Kärpuki teatel pidi transpordiamet lahenduse leidmiseks otsuse vastu võtma juba eile, 6. jaanuaril, andis ameti kõneisik Merit Villandberg eile õhtul toimetusele siiski teada, et otsust ei ole veel langetatud.
