Hädaolukorra meditsiinijuhi ja Pärnu haigla juhatuse liikme Urmas Sule sõnutsi on näha suundumust, kus varem enim eakaid puudutanud haiguse tõttu vajavad haiglaravi keskealised.
Urmas Sule: Aina enam vajavad COVID-19 tõttu haiglaravi keskealised (5)
Sule ütlust mööda põhjustas COVID-19 haigust tekitava viiruse leviku kasvu Pärnumaal asjaolu, et inimesed rändasid pühade ajal kodumaal palju ringi. Tema selgitust mööda avaldas suurt mõju seegi, et siia tuldi palju piirkondadest, kus haigestumus oli kõrgem.
Praegu peame Sule sõnutsi panustama just kohapeal nakkuse leviku piiramisse, mitte vaatama kogu riiki, kus tervikuna on näha viiruse leviku vaikset taandumist.
92 nakatunut, 22,9 protsenti kõikidest proovidest – kui raske see olukord on, kui tuim statistika lahti seletada?
On kolm regiooni – Jõgeva-, Valga- ja Pärnumaa –, kus nakkuse poolest on epidemioloogiline kasv. Oleme Pärnumaal sellises olukorras nagu Tallinn ja Harjumaa enne jõulupühi. See on kasvav. Väga suure tõenäosusega on tegemist pühade mõjuga: inimesed rändasid riigis palju ringi. Pärnumaale tuldi väga palju: Põhja-Eestist, sealhulgas Harjumaalt, Ida-Virumaalt, aga ka Lätist. Suure tõenäosusega on Pärnumaa nakkuspuhang selle tulemus.
Mida sellega peale hakata? Sama, mida seni on Eestis tehtud: piirangutest kinnipidamine ehk maakeeli öeldes maskikandmine, vähesed kontaktid, kätepesu. Kui me neid reegleid järgime, siis suure tõenäosusega vähendame või vähemalt pidurdame selle viiruse levikut. Pärnumaal tasub inimestel kollektiivselt väga pingutada. Keegi ju ei taha lisapiiranguid, aga kui meil selline kasv jätkub, võivad kogukonna kaitseks Pärnumaalgi tulla piirangud, mis olid Harju- ja Ida-Virumaal.
Oleme praegu murdepunktis: kumba pidi see nüüd läheb? Kui haigestumus regionaalselt tõuseb, võime leida end Harjumaaga sarnasest olukorrast.