Tänavune linnaeelarve keskendub silla ehitamisele

Copy
Pärnu linnapea Romek Kosenkranius tõdes, et uuest sillast on paljud pärnakad unistanud aastakümneid.
Pärnu linnapea Romek Kosenkranius tõdes, et uuest sillast on paljud pärnakad unistanud aastakümneid. Foto: Mailiis Ollino

Pärnu linnavolikogu võttis vastu linna selle aasta eelarve, mille peaeesmärgid on alustada uue autosilla ehitusega ja tõsta hoolekande- ja kultuuriasutuste töötajate palka.

Linnavalitsuse teatel on selle aasta põhitegevuse tuludeks planeeritud 78,5 ja kuludeks 72,1 miljonit eurot. Aastaga loodetakse säästa 6,4 miljonit eurot, mida koos eelmistel aastatel kogutud ja juurde laenatava rahaga kasutatakse elukeskkonna parandamiseks.

Investeeringuid on sel aastal kavas teha 29,8 miljoni euro eest. Suuremad rahapaigutused on südalinna uue silla projekteerimine ja ehitamisega alustamine, tänavate uuendamine, Rääma põhikooli remont, linna üürimaja ja Päikese kooli ehitamine. Uuendatakse Pärnu rannapromenaadi, Mai lasteaia Raeküla maja ja Paikuse lasteaia Kastani väikekoha hoonet, valmivad Tammiste hooldekodu uued majad ja kunstmurukattega jalgpalliväljak koos selle juurde viiva valgustatud teega.

Hoolekande-, kultuuri- ja osa haridustöötajate palga alammäär tõuseb vähemalt 6,65 protsendi võrra. Linnakassast palka saavate hoolekande- ja kultuuriasutuste töötajate palk sõltub eelarveaastale eelneva üle-eelmise aasta Pärnu linna palgatöötaja keskmisest brutotulust, mis 2018. aastal oli 1090 ja 2019. aastal 1162,63 eurot kuus. Osa haridustöötajate töötasu on seotud põhikooli- ja gümnaasiumiõpetaja töötasu alammäära, osal Pärnu linna palgatöötaja keskmise brutotuluga.

Linnapea Romek Kosenkraniuse sõnade kohaselt on eelarves arvestatud nii linna igapäevaelu kui tulevikuga. „Paljud ei uskunud, et uus sild võib tegelikkuseks saada. See on paljude pärnakate aastakümnete pikkune unistus, mis lõpuks ellu viiakse. Samuti pole me unustanud paljusid linnalt palka saavaid inimesi, kelle töötasu keerulisest ajast hoolimata tõuseb,” märkis meer.

Eelarve koostamist koordineerinud abilinnapea Meelis Kuke seletuse kohaselt on aasta edenedes perspektiiv, et eelarve tasandite tulem paraneb ja finantsvõimekus kasvab, see saab esitatud lisaeelarvetega. “Selline konservatiivne, mõõdukalt positiivne käsitlus annab pärnakatele signaali kindla hakkamasaamise ja võimaluste avardumise kohta,“ selgitas rahanduse abilinnapea.

Tagasi üles