/nginx/o/2021/01/26/13595589t1h5d8b.jpg)
Aastal 2016 hakati rohkem rääkima uuest haldusreformist ja siis ringles idee ühtsest Pärnumaast. Kui omavalitsusjuhtide kokkusaamisel püstitati küsimus, kes oleks valmis ühinema üheks Pärnumaa omavalitsuseks, oli see kõikidele esialgu täiesti arvestatav lahendus.
Edasiste läbirääkimiste käigus nähti siiski mitut ohtu: keskuslinna domineerimine, otsustusõiguse kadumine maapiirkondadest, ääremaastumine. Lõpuks jäid läbirääkimiste laua taha üksnes Pärnu linn, Audru ja Paikuse vald, kes moodustasid vabatahtliku ühinemise teel haldusüksuse Pärnu linn. Riik liitis sunniviisil juurde Tõstamaa valla.
Ka kolme omavalitsuse ühinemisläbirääkimised ei kulgenud lihtsalt. Kui selgus, et Pärnumaa-ülese omavalitsuse unistus ei teostu, tekkisid Audrul ja Paikusel hirmud: tulevases volikogus on jõudude vahekord tõenäoliselt kindlalt linna kasuks ja kas Pärnu linn mitte ei neela alla maarahvast ja tulevasi osavaldu. Praegu saab öelda, et maad ja rahvast alla neelata ei saa, maaelu oma eripäradega jääb, kuid osavaldade olemus kõigub kõvasti.